Elukestva õppimise võimekuse kasvatamine: väljakutsed eeesti haridusele

1. Elukestva õppimise võimekuse kasvatamine: väljakutsed eeesti haridusele Krista Loogma, PhD Tallinna Ülikool, haridusuuringute keskuse juhataja, haridusstrateegia komisjoni ja ekspertrühma liige

2. Taust: Eestihariduseviisväljakutsetwww.haridusfoorum.ee • Staatus: Haridusstrateegia – elukestva õppe strateegia projekt, algatatud 3.sektori poolt (EHF; EKK - koordinaator, HTM) • Viis väljakutset on haridusstrateegia sisuks • Lähtepunktid: 1. kogu haridusüsteemi läbivalt on vaja leida ja tegelda nende küsimustega, mis on “võtmeks”: • inimvara hoidmisel ja arendamisel • kõigi inimeste elukestva õppimise võimekuse tõstmisel kogu elukaare jooksul 2. hariduse põhifunktsioone inimvara hoidmisel ja arendamisel tuleb käsitleda koos: • isiksuse areng, • kultuuri kestlikkus, • majanduslik ja sotsiaalne areng 3. “ümberseadistamise” vajadus haridsusüsteemis 4. Ühtse ja üldise haridusstrateegia puudumine

3. Taust • “ümberseadistamine” vajalik, kuna: • üha kõrgem määramatus ümbritsevas keskkonnas • pidevalt kasvab vajadus suurendada igaühe elukestva õppimise võimekust • meil on olulisi vajakajäämisi: varased, madala haridustasemega väljalangejad, poiste/meeste haridus, innovaatilisuse&ettevõtlikkuse arendamise madal potentsiaal koolihariduses • jm

4. Hariduse “ülesanded” ühiskonnas(allikas: Lauristin, EHF, 2010) • Inimvara jätkusuutlikkus : mida väiksem on inimvara mehaaniline juurdekasv, seda olulisem on hariduse roll • Inimeste heaolu: haridusest sõltub tervis, töövõime, peresuhted, eluga rahulolu, elu kvaliteet tervikuna • Ühiskonna sidusus: haridus loob inimesi ühendavad väärtused, ühise teadmuse ja kultuuridevahelise tõlkimise võime • Haridus määrab kultuuripärandi tähenduse ja jätkumise olulisuse • Haridusest sõltub, kas põlvkondade vahetuses suureneb või väheneb ühiskonna arengupotentsiaal

5. Millest tulenevad peamised väljakutsed?

6. Peamised väljakutsed haridusstrateegia raames

7. 5 väljakutset • Arengu ja koostöökeskse õpikäsituse arendamine (väljalangevuse kõrged näitajad, üldoskuste, loovuse, probleemilahendamise oskuste tagasihoidlik tase, faktikeskse õpetamise domineerimine) • Õpetaja positsioon ja õpetajakutse maine ( töötingimused, madal staatus ja enesetõhusus, õpetajaskonna kihistumine, vähe koostööd) • Õppes osalemise kasv (“alaharituid 12%, ilma professionaalse ettevalmistuseta 32%, 14% ilma põhihariduseta töötajaid, meeste probleem) • Hariduse parem seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega (üldine kõrgem haridustase on vähe mõjutanud innovaatilise majanduse arengut, käärid tööjõu nõudmise ja pakkumis evahel - ettevõtluse str pole teadmusmajandusele kohane, ei suuda hariduse ja teaduse potentsiaali ära kasutada) • Digikultuur kultuuriruumi ja majanduse osaks (digikultuur pole sanud hariduse osaks)

9. Krista Loogma

10. Krista Loogma

11. Mida teha? – üldine muutuste skeem (Lauristin, Eesti hariduse...)

13. Tänan! www.haridusfoorum.ee