1 / 25

Mõnda Vana-Võrumaa kalmistutest

Mõnda Vana-Võrumaa kalmistutest. Taavi Pae 27.03.2010. vaatluse all on: Eesti kalmistute (19.-20. sajand) kujunemine ja paiknemise seaduspärad Vana-Võrumaa sarnasused ja erinevused selles süsteemis. Kalmistu=kirik (kogudus) Ajalooliselt pea ainuvõimalik

waneta
Download Presentation

Mõnda Vana-Võrumaa kalmistutest

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Mõnda Vana-Võrumaa kalmistutest Taavi Pae 27.03.2010

  2. vaatluse all on: • Eesti kalmistute (19.-20. sajand) kujunemine ja paiknemise seaduspärad • Vana-Võrumaa sarnasused ja erinevused selles süsteemis

  3. Kalmistu=kirik (kogudus) • Ajalooliselt pea ainuvõimalik • Kalmistute ajalugu tihedalt seotud kirikulooga • Kuni 1772. a maeti Vene tsaaririigi Läänemere luterlikes kubermangudes surnuid enamasti kirikuaeda ning jõukamaid inimesi kirikusse sisse. • 1772. aastal andis keskvalitsus välja seadused, kus nõuti, et kalmistud tuleb rajada selleks sobivasse kohta

  4. Kalmistu kirikuaias • Valdav kuni 18. sajandi lõpuni, siiski Võrumaal ka palju väikekabeleid/kalmistuid H. Valk, 2001

  5. luterlikud kirikuaiad

  6. Baltisakslaste perekonnakalmistud • Tulenevalt 1772. a seadustest, pidid ka mõisnikud hakkama surnuid matma kirikust ja kirikuaiast väljapoole. Selle tulemusena tekkis palju mõisnike perekondade hauaplatse, mis mõnikord paiknesid lihtrahva kalmistul, kuid oli ka neid, kes rajasid oma perekonna tarvis eraldi matmispaiku. • Perekonnakalmistuid on Eesti alal rajatud kõige rohkem 1830.-40. aastatel. Siin on põhjuseks inglise vabakujundusliku pargikultuuri levik, kus paviljonide lehtlate sildade ja varemete kõrval on üheks komponendiks ka mälestussambad • Rohkem on neid Lõuna-Eestis

  7. baltisakslaste perekonnakalmistud

  8. eestlaste perekonnakalmistud

  9. õigeusu kalmistud Kalmistud õigeusu kiriku aias

  10. vanausuliste kalmistud

  11. Abikoguduste kalmistud

  12. linnakalmistud saab käsitleda eraldi kuna kehtivad teistsugused seaduspärasused

  13. linnakalmistute teke samuti seoses Katariina II reformidega

  14. juutide kalmistud

  15. kokkuvõtvalt Kalmistute paiknemist ja nendega toimuvaid protsesse Eestis on mõjutanud järgmised asjaolud: seadusandlus haldusjaotus religioon looduslikest oludest tulenev erinev majanduslik tase erinevates Eesti piirkondades rahvastiku liikumine moevoolud paikkonna või rahvagrupi identiteet

  16. Millega eristuvad Võrumaa kalmistud? Paiknemise mõttes sarnane muu Lõuna-Eestiga (kalmistu puudub kirikuaias, arvukalt õigeusu kalmistuid ja ka baltisakslaste perekonnakalmistuid Ristipuud Pingid kalmistutel?

  17. Kellatorn Raģeļi kiriku juures Daugavpilsi lähedal • Kellatornid? Kanepi Ala kalmistu Paul Campe, 1955. Glockengerüste und Glockentürme der Landkirchen und Friedhöfe Lettlands Makuži kalmistu Latgales Vastse-Roosa kalmistu

  18. Puutli kirik ja kalmistu

  19. Hauasambad

  20. Räpina Ristipalo kalmistu

  21. Kanepi vana kalmistu

  22. Põlva kalmistu

  23. Tänud kuulamast!

More Related