Laamtektoonika

1. Laamtektoonika

2. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika tähendust geoloogiale võib võrrelda DNA avastamisega bioloogias või relatiivsusteooriaga füüsikas. Laamtektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. Laamtektoonikat mõistetakse mõnikord teadusharuna, mis tegeleb laamade ja muu sellisega. Vastava teadusharu nimi on tegelikult geotektoonika. Laamtetoonika

3. toimub ka mandrilisel - Aafrika laamal; magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud - kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; Laamade teineteisest eemaldumine

4. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine

5. Laamtektoonika Kagu-Aasias.

6. Sellele lisaks on teadlased avastanud ka asjaolu, et Maa paisub, s.t et Maa maht suureneb. Viimase 200 miljoni aasta jooksul on Maa maht suurenenud 25% võrra. Maa paisumise hüpoteesi järgi kattis Maad algul terviklik maakoor, mis Maa paisumisel mandriteks rebenes. Rebendite kohale tekkisid ookeaninõod, mis on pidevalt laienenud. Viimaste aastakümnete uuringud on tõestanud, et ookeanipõhi laieneb keskmiselt 1-5 cm aastas. Mandrite areng

7. Siin joonisel näed mandrite arengu algust 200 miljonit aastat tagasi, iga joonise vahele jääb 65 miljonit aastat. Mandrite areng

8. NIHKUNUD

9. kurdmäestik • Joonisel näed, kuidas Aasia ja India laama kokkupõrkes on tekkinud Himaalaja mäestik