1 / 62

Globaalfüüsika - Kosmos

Globaalfüüsika - Kosmos. Mirt Gramann Tartu Observatoorium. Programm. 1. Päikesesüsteem 2. Tähed 3. Meie Galaktika 4. Galaktikad 5. Kosmoloogia 6. Universumi tekkimine ja arenemine. Meie Galaktika. Galaktika spiraalstrukuur. Maailmapildi muutus 1920. aastatel.

zena
Download Presentation

Globaalfüüsika - Kosmos

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Globaalfüüsika - Kosmos Mirt Gramann Tartu Observatoorium

  2. Programm 1. Päikesesüsteem 2. Tähed 3. Meie Galaktika 4. Galaktikad 5. Kosmoloogia 6. Universumi tekkimine ja arenemine

  3. Meie Galaktika

  4. Galaktika spiraalstrukuur

  5. Maailmapildi muutus 1920. aastatel Alles vähem kui sada aastat tagasi arvati, et - Päike on maailma keskpunkt - Meie Galaktika omadusi samastati kogu maailma omadustega 1918 – H. Shapley – kerasparvede jaotus –> Päike ei ole maailma tsentris – Galaktika mõõtmed - 30 kpc 1920 – Shapley – Curtis - Great Debate – udukogude olemus 1925 – Hubble – Andromeda kaugus – peale meie Galaktika on veel tuhandeid teisi. Maailm osutus miljoneid korda suuremaks kui varem meie Galaktika mõõtmeid arvestades arvati.

  6. 4. Galaktikad 4.1 Galaktikate omadused 4.2 Aktiivsed galaktikad 4.3 Galaktikate kaugused 4.4 Galaktikate ruumjaotus 4.5 Väga kauged galaktikad

  7. Coma parv – 100 Mpc kaugusel

  8. 4.1 Galaktikate omadused 1. Morfoloogia 2. Heledus - nõrgad vs heledad 3. Värvus - punased vs sinised Elliptilised punasemad ja spiraalid sinisemad 4. Gaasi sisaldus – gaasi rikkad vs gaasi vaened 5. Tähetekke kiirus - vaikne vs tähetekke pursked 6. Tuumade aktiivsus – normaalne vs aktiivne

  9. Galaktikate morfoloogia Neli põhilist tüüpi: Spiraalsed Varbspiraalsed Kokku: 70% Elliptilised - 22 % Irregulaarsed - 8% Hubble - 1924

  10. Spiraalsed galaktikad - S • Tsentraalne mõhn koos keskel oleva tiheda tuumaga • Ulatuslik halo nõrkadest ja vanadest tähtedest • Lame ketas koos spiraalharudega Jagatud alamklassideks Sa, Sb, Sc – vastavalt tsentraalse mõhna suurusele ja spiraalide keerdumisele

  11. Spiraalgalaktikad

  12. Sombrero galaktika

  13. Varbspiraalsed galaktikad - Sb Põhijoontes sarnased tavaliste spiraalidega. Erinevus – tuuma ja spiraale ühendava sirge varda olemasolu, mis sisaldab nii tähti kui ka gaasi ja tolmu.

  14. Varbspiraalsed galaktikad

  15. Elliptilised galaktikad - E Puuduvad spiraalharud ja üldiselt ka ketas Jagatud alamklassideks E0, E1, .., E7, vastavalt elliptilisusele Puudub külm gaas ja tolm. Ulatuslik kuumast (~ 106 K) gaasist koosnev halo.

  16. Elliptilised galaktikad

  17. Elliptilised galaktikad - E Väga erinevate mõõtmete ja tähtede arvuga. Hiidelliptilised (giant ellipticals) - ~ 200 kpc, 1012 tähte Kääbuselliptilised - ~ 1kpc, 106 tähte Kääbuseid oluliselt rohkem: 10: 1

  18. Lentikulaarsed galaktikad – S0 Vahepealsed E7 elliptiliste ja Sa spiraalsete vahel. Neil on ketas ja mõhn, kuid ei ole gaasi ja spiraalharusid.

  19. Lentikulaarsed galaktikad

  20. Irregulaarsed galaktikad Palju tähtedevahelist ainet ja noori tähti, kuid puudub regulaarne struktuur. ~ 109 tähte Väiksemad – kääbusirregulaarsed

  21. Magalhaesi pilved - kaugus ~ 50 kpc

  22. Erinevat tüüpi galaktikate omadused

  23. Galaktikate spektrid

  24. Tähtede spektrid

  25. Bimodaalsus galaktikate värvide jaotuses

  26. Mõõtmed ja heledused elliptilistel galaktikatel

  27. Mõõtmed ja heledused spiraalgalaktikatel

  28. Morfoloogia-tiheduse seos

  29. 4.2 Aktiivsed galaktikad Oluline osa (>40%) väga heledatest galaktikatest on nn aktiivsed galaktikad 1. Spektrid erinevad – enamik kiirgusest ei tule tähtedelt 2. Heledused võivad olla väga suured Aktiivsus seotud galaktika tuumaga. Selliseid süsteeme nimetatakse ka aktiivseteks galaktika tuumadeks (AGN). 1. Seyfert galaktikad –> kiire ajas muutuvus, suur osa kiirgust IR ja raadio piirkonnas 2. Raadio galaktikad -> suur osa kiirgust raadio lainetel 3. Kvasarid – tähesarnased objektid, kuid hästi kaugel ja väga heledad.

  30. Seyfert galaktika

  31. Raadiogalaktika

  32. Kvasar

  33. Aktiivse galaktika tuum

  34. 4.3 Galaktikate kaugused

  35. Standardküünlad Astronoomilised objektid, mille heledus L on teada (nt. heleduskõvera järgi) Võrreldes näiva heledusega saame leida kauguse Väga heledad objektid. Näiteks: esimest tüüpi supernoovad.

  36. Tully – Fisher relation Seos spiraalgalaktikate pöörlemiskiiruse ja heleduse vahel. Saame leida galaktika heleduse tema pöörlemiskiiruse järgi. Võrreldes näiva heledusega saame leida kauguse.

  37. Galaktika pöörlemine 21-cm joon

  38. Universumi paisumine

  39. Hubble seadus: v = H0D H0 = 70 km/s/ Mpc

  40. 4.4 Galaktikate ruumjaotus • Grupid ja parved – R ~ 1-3 Mpc • Galaktikate superparved – R ~10 – 300 Mpc

More Related