1 / 63

Loomade laboruuringud kliinilises keemias

Loomade laboruuringud kliinilises keemias. Aivar Orav 2012. Sissejuhatus. Meditsiini laborid viivad läbi igapäevaselt loomade analüüse Me ei tea alati, millised on loomade referentsväärtused ja mis eesmärgiga me neid analüüse teeme?

dex
Download Presentation

Loomade laboruuringud kliinilises keemias

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Loomade laboruuringud kliinilises keemias Aivar Orav 2012

  2. Sissejuhatus • Meditsiini laborid viivad läbi igapäevaselt loomade analüüse • Me ei tea alati, millised on loomade referentsväärtused ja mis eesmärgiga me neid analüüse teeme? • Me ei tea, kas inimeste laboruuringuteks valideeritud meetodid üldse sobivad loomade analüüside jaoks?

  3. Millest tuleb juttu? • Preanalüütika eripärad loomadel • Mõned enamesinevad haigused loomadel ja diagnostika • Diabeet • Põletiku diagnostika • Plasma valgud ja elektroforees • Neeruhaiguste labormarkerid • Ensüümdiagnostika • Pankrease haigused ja labordiagnostika • Kilpnäärme haiguste labordiagnostika • Raud ja TIBC • Muud referentsväärtused • Kas haigla labori analüüsi meetodid sobivad loomade analüüside jaoks?

  4. Preanalüütika loomadel

  5. Preanalüütika • Kuidas mõjutab preanalüütika loomade analüüside tulemusi? • Puuduvad põhjalikud juhised (nii nagu need on olemas inimestel) • Vead preanalüütikas põhjustavad sarnaseid vigu, nagu inimeste proovide puhul, kuid ei ole piisavalt uuritud • Lipeemia ja hemolüüs mõjutab sarnaselt inimeste analüüsidele mõõtetulemusi, kuid on erisusi!

  6. Preanalüütilised erinevused • Hemolüüsi puhul tuleb teada, et: • Loomade erütrotsüüdid (sõltuvalt liigist) sisaldavad erinevas kontsentratsioonis ensüüme, kaaliumit ja magneesiumit jt. • Näiteks hobune ja koer: Hobune Koer ICF-K Plasma-K ICF-K 30 x 2 x Koera seerumi/plasma K mõõtetulemust mõjutab hemolüüs vähe! NB! Tõugudel on erinev!!!

  7. Ettevalmistus analüüsiks • Suurtel loomadel mõjutab proovi ka looma asend (lamab, seisab) • Rahulolek • Paast

  8. Säilitamine • Erütrotsüütide metaboolne aktiivsus on liigiti erinev • Glükoosi säilivus täisverel on sarnane inimese proovile • Progesterooni säilivus täisverel on halb veistel

  9. Kas seerum või plasma? • Kaaliumi erinevus seerumi ja plasma kaaliumi vahel on suurem kui inimesel! • Koeral erinevus seerum/plasma = 1,5 mmol/L (kuni isegi 3 mmol/l)

  10. Enamlevinud haigused loomadel ja nende diagnostika

  11. Diabeet

  12. Diabetes Mellitus • DM on loomadel, nii nagu ka inimestel, haigus mis väljendub hüperglükeemiaga ja mille põhjuseks on insuliini produktiooni väheneminevõi rakkude mitte reageerimine insuliinile,kliiniliselt pildilt sarnaneb rohkem inimese 2. tüübi diabeediga • Etioloogiaks on Langenharsi saarte rakkude kahjustus kuni hävimine • Diabeedist on ohustatud keskeas kassid ja koerad, esineb ka hobustel(tõenäoliselt ka teistel loomadel) • Diabeedi põhjused ei ole väga hästi loomadel selgitatud (uuritud) • NB! Insuliini aminohappeline järjestus on inimese insuliiniga võrreldes erinev!

  13. Diabeedi tüübid (koerte näitel) • DM I • DM II ja sekundaarne diabeet

  14. Diabeet I ja II • DM tüüp I • Absoluutne insuliini sünteesi puudumine • Põhjused: idiopaatiline või autoimmuune (50% koertel leitakse autoantikehasid), infektsioonid, pärilikkus (teatud koeratõud) • DM tüüp II • Sihtrakkude resistentsus insuliinile ja/või vähenenud insuliini sekretsioon

  15. Sekundaarne diabeet • Etioloogia : • põhihaigus, millest on põhjustatud β-rakkude kahjustus (pankreatiit, neoplaasia) või insuliini resistentsus (Cushingi sündroom, hüpotüreoos, progesteroonist indutseeritud STH üleproduktsioon ) • Iatrogeenne (glükokortikoidid, progestageen)

  16. Diabetes Mellitus koertel 1 • Diabeedi põhjuseks võib koertel olla pankreatiit • Pärilikkus • Sagedus 1/500, sagedus kasvab • Hüperadrenokortism ja pikaajaline glükokortikoidide või progestiinide (kujuneb insuliini resistentsus!) manustamine koertel põhjustab DMi • 7…9 aastased koerad haigestuvad kõige sagedamini • Emased koerad haigestuvad diabeeti kaks korda sagedamini kui isased • Mõnedel tõugudel esineb diabeeti sagedamini (väikesed koeratõud) • Tüüpiline diabeedik koer on: • emane • keskealine • ülekaaluline • Ainult 50% esmase diabeedi diagnoosi saanud koertest on elus 60 päeva pärast diagnoosi saamist! Põhjuseks on mitteadekvaatne kodune ravi. Õige ravi ja põetamisega on võimalik saavutada koera täisväärtuslik elu.

  17. Diabetes Mellitus koertel 2 • Sümptomid (sarnased inimese DM) • Polüdipsia • Polüuuria • Polüfaagia + kaalulangus • Nõrkus • Bilateraalsed katarraktid • Neerulävi glükoosi suhtes 9,9 mmol/L • Rasvmaks, lipiidide ainevahetuse häired

  18. Diabetes Mellitus kassidel 1 • Sagedus on 1/400 kohta • Sagedaim on 2 tüübi diabeet, mis areneb peagi insuliinist sõltuvaks • Diabeedi põhjuseks võib kassidel olla amüloidoos • Mõned uuringud väidavad, et isased kassid haigestuvad sagedamini • Kasse on võimalik ravide remissiooni nii,et nad ei vaja enam insuliini

  19. Diabetes Mellitus kassidel 2 • Sümptomid • Polüdipsia • Polüuuria • Polüfaagia + kaalulangus • Nõrkus • Bilateraalsed katarraktid • Neerulävi glükoosi suhtes 13,4 mmol/L

  20. DM diagnostika • Glükoos • GTT • Fruktoosamiin • HBA1c

  21. Glükoos • S,P-Glükoos • U-Glükoos • NB! Kassidel on suureks probleemiks stressist põhjustatud hüperglükeemia! Kassidel tuleb seetõttu analüüsi mitmeid kordi korrata! Abiks võib olla HBA1c ja fruktoosamiini(nitrobluetetrazolium redutseerimise test) määramisest

  22. GTT ja glükagooni stimulatsiooni test • GTT • Koerad: 50% glükoosi lahust i/v 1g/kg kehakaalu kohta • 1 tunni glükoosi tase peab tervel koeral referentspiiri jõudma • Glükagooni stimulatsiooni test (Fall 2009) • 0,5 või 1 mg glükagooni (vastavalt kehakaalule alla 10 kg või üle 10 kg) i/v, 10 ja 20 min määratakse c-peptiidi kontsentratsioon

  23. HBA1C • Erütrotsüüdi eluiga on loomadel võrreldes inimese erütrotsüüdiga erinev • Kassidel 66-78 päeva • HBA1c kasutatakse veterinaarmeditsiinis harva, kuna korreleerub koertel ja kassidel diabeedi ravi tulemustega halvasti (mypetsdoctor.com)

  24. HBA1C (%) referentsväärtus

  25. Fruktoosamiin • Valgu ja fruktoosi ühend(valgu amiinorühm seondub kaksiksidememoodustumisega suhkrukarbonüülrühmaga) • Peegeldab 2…4 nädala keskmist glükoosi taset Fruktoos (C=O) + Amiin (NH2) = Fruktoosamiin (glükeeritud valk)

  26. Fruktoosamiinireferentsväärtus

  27. Põletik ja valgud

  28. Üldvalk ja albumiin

  29. Seerumi valkude elektroforees 1 • Globuliinide tõus (gamma-globuliinid) • Maksatsirroos • Kroonilised alaägedad bakteriaalsed põletikud • Peritoniit (alb langeb samal ajal) • Kassidel stomatiit • Paraproteineemia • Suhteliselt harv • Viitab (nii nagu inimestel) müeloomtõvele • Parasiidid (inimestel pole teada, et põhjustaks)

  30. Seerumi valkude elektroforees 2 • Hobustel esineb bisalbumineemia • Koertel esineb paraproteineemia ekstreemsete väärtustega: • Alb ↓↓↓ • Üldvalk ↑↑↑ • Näiteks: Üldvalk 140 g/L ja Albumiin 15 g/L

  31. Seerumi valkude elektroforees referentsväärtused(Labordiagnostische Bewertung…)

  32. Põletik

  33. Põletik

  34. CRP • Glükoproteiin (ÄFV) • Sünteesitakse hepatotsüütides (vähesel määral ka monotsüütides, alveolaarmakrofaagides ja Lü) vastusena koekahjustusele • CRP suurenemine tekib kuni 7 päeva jooksul pärast koekahjustust (koerad?) • Koertel esineb AFV tõus põhiliselt: • CRP • Haptoglobiin • Tseruloplasmiin • Fibrinogeen

  35. CRP (koerad)

  36. S-Amüloid A (koerad)

  37. Põletik • Põletiku markerite vastus koekahjustusele/põletikule ei pruugi loomadel sarnaneda inimesele! • Kassidel on ÄFV vastus palju tagasihoidlikum kui inimesel • Kassidel ei esine CRP tõusu • ÄFV vastuse aeg peale kahjustust on eriliikidel erinev (CRP tõus on koertel kiirem kui inimesel) • ÄFV poolestusaeg on erinev (CRP langeb küülikul väga kiiresti) • Inimeste CRP meetodid ei pruugi töötada loomadel (enamasti ei tööta)

  38. Kreatiniin • Referentsväärtus üldiselt < 150 µmol/L, kuid liigiti erinev: • Tõus 250 µmol/L võib olla tingitud ka dehüdratatsioonist • Jaffe meetod kasutusel (sama, mis haigla laborites)

  39. Uurea • Kasutamine sarnaselt inimesele • Mõjutatud valgu ainevahetusest jms (pole neeruhaiguse spetsiifiline) • Maksahaigused ja uureatsükli ensüümdefitsiidid annavad madala uurea sisalduse (ammonium samal ajal kõrge)!

  40. Ensüümid

  41. Ensüümdiagnostika • Ensüümide aktiivsuse suurenemine peegeldab: • Rakukahjustust • Nekroosi • Rakkude proliferatsiooni • Elundispetsiifilisus • ALT on maksaspetsiifiline koertel ja kassidel, aga hobustel hoopis lihasspetsiifiline

  42. Referentsväärtused • Erinevad meetodid on erinevalt standardiseeritud! • Loomadele on iseloomulik väga lai nn “hall ala” AST, CK, ALP interpreteerimisel (eriti hobused! ) Terved Haiged

  43. AST ja ALT • Leidub skeletilihases, südamelihases, maksas, erütrotsüütides • ALT tõus viitab koertel ja kassidel maksakahjustusele (väikestel loomadel maksaspetsiifiline, suurtel mitte)

  44. CK • Leidub südame- ja skeleti lihastes, ajus • Tõus: Rabdomüolüüs ja tromboos kassidel, südame kahjustus (ka füüsiline koormus) • Suurtel lamavatel loomadel võib CK aktiisus tõusta ka pikemal lamamisel (isegi 3000 U/L) • CK poolestusaeg on lühike (24…48 tundi)

  45. γ-GT • Peegeldab maksa ja neerukoe tsütolüüsi • Kliiniliselt kasutatakse maksakoe kahjustuse diagnoosimiseks • Suurtel loomadel peegeldab pikaajalist maksakoe kahjustust • Kassidel ja koertel referentsväärtus küllalt madal: • 1…12 U/L (võib ka mitte määratav olla) • Hobune • 10…70 U/L

  46. ALP • Leidub luukoes, peensooles, maksas • Referentsväärtus võrdlemisi sarnane inimese referentsväärtusele (noortel loomadel aktiivsus kõrgem!)

  47. Pankrease haigused • Pankrease haigused on koertel ja kassidel küllalt tavalised • Kartsinoom • Pankreatiit • Pankrease koe autoimmuunne atroofia (ainult koertel) • Haigestuvad eriti saksalambakoerad (üle 60% haigusjuhtudest) ja pikakarvalised kollid (üle 30% haigusjuhtudest)

  48. Pankrease ensüümid Pankrease lipaas (koerad ja kassid) Lipaas Amülaas Koerad: Spetsiifilisus 55% Tundlikkus 73% Koerad: Spetsiifilisus 57% Tundlikkus 62% Koertel ja kassidel on lipaas ja amülaas küllalt madala tundlikkuse ja spetsiifilisusega pankreatiidi suhtes, kassidel on nende markerite kasutamine veelgi vähem informatiivsem, lipaas pole kassidel üldse kasutatav Koerad ja kassid: Spetsiifilisus > 90% Tundlikkus > 90%

  49. Lipaas • Spetsiifilisem, kui amülaas (pankreatiit) • Koerad < 300 U/L (meetod ja standardiseerimine?) • Ei ole kasutatav kassidel pankreatiidi diagnoosimisel!

  50. Amülaas • Koertel ei pääse uriini (inimesel aga küll), kuna molekulkaal suur (seotud globuliinidega või polümeriseerunud) • Neeruhaiguste puhul esineb koertel makroamülaasi tõus seerumis (NB! Pole seega pankrease spetsiifiline)

More Related