Download
1 / 20
210 likes | 448 Views
Kuidas mõõta teadmussiiret. Alo Lilles. Measuring the Impact of Knowledge Transfer from Public Research Organizations: A Comparison of Metrics Used Around the World. Philip L. Gardner, Ann Y. Fong, Roshena L. Huang. Measuring the impact ….
E N D
Kuidas mõõta teadmussiiret Alo Lilles
Measuring the Impact of Knowledge Transfer from Public Research Organizations: A Comparison of Metrics Used Around the World Philip L. Gardner, Ann Y. Fong, Roshena L. Huang
Measuring the impact … • Tehnoloogiasiirde mõistet on kasutatud kirjeldamaks ideede, seadmete ja inimeste liikumist kõrgharidusasutuste, äri- ning avaliku sektori vahel. Tehnoloogiasiirde mõistest on aga kujundenud teadmussiirde mõiste, mis kirjeldab teadmiste, ideede, konseptsioonide ja tehnikate liikumist kõrgharidusinstitutsioonidest sotsiaalse ning majandusliku keskkonna kõikidesse valdkondadesse. • Antud artikkel uuris nii traditsioonilisi kui uuenduslikke kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid meetodeid mõõtmaks teadmussiiret üle maailma. • Artiklis uuritud andmeid koguti erinevatest allikatest - AUTMist, ASTPst ning riiklikest statistikaametitest. Lisaks kontakteeruti erinevate assotsiatsioonide, ülikoolide, avaliku sektori ettevõtete ja advokaadibüroodega e-posti teel ning paluti andmeid parameetritest, mida kasutatakse nende asutustes.
Ameerika • Esmased andmed, mida kasutab enamik USA riiklikke teadusasutusi on:1. Leiutiste avalikustamise arv2. USA patenditaotluste arv3. Ellu viidud litsentside arv4. Tulud litsentside müügist5. Moodustatud start-upide arv • Teisesed andmed:1. Sponsoreeritud uurimuste väärtus2. Väljaantud USA patentite arv3. Aktiivsete litsentside arv4. Sissetulek litsentsitasudelt5. Täiskohaga spetsialistide arv tehnosiirde keskustes6. Juriidilised kulutused IO kaitseks • Tehnosiirdekeskused toovad välja veel mõned aspektid, kuidas teadmussiiret mõõta: 1. Võime luua ja säilitada eristatav ja ettevõtlik teaduskond 2. Keskmine töötasu teaduskonnas 3. Võime meelitada teaduskonda ülivõimekaid õppureid 4. Panus innovatsiooni istitutsionaalse maine suurendamiseks
Euroopa • Mida Euroopas mõõdetakse? 1. Teadmussiirde asutuse aastane tegevuseelarve 2. Teadmussiirdeasutuse rahastuse osakaal eelarvest 3. Aasta jooksul teadmussiirde asutuse oskusteabe avalikustamist võimaldavad kokkulepped 4. Teadmussiirde asutustest pärineva informatsiooni ülekandmist käsitlevad kokkulepped 5. Aasta jooksul täidetud litsentide arv (ainult oskusteabele tuginedes) 6. Litsentsivõtja profiil: - Kohalik VKE - Kohalik suurfirma - Välismaine ettevõte 7. Tulud erinevatest tehnilistest teenustest 8. Teadmussiirde asutuste abil esitatud avalikud teaduskoostöö projektid 9. Spin-offid, mis on aasta jooksul saanud rahastust 10. Spin-offid, mis on tegevuse lõpetanud 11. Teadmussiirde asutuste ning spin-offide vahelised suhted 12. Aasta jooksul tehtud investeeringute hulk teadmussiirde asutuses 13. Aasta jooksul juhitud/investeeritud stardikapital 14. Ettevõtete arv ja müügitulu, mis on genereeritud teadmussiirdeasutuste klient-/partnerettevõtete poolt.
Lisaks • Lisaks sellele tuuakse välja neli põhimõttelist probleemi organisatsioonide poolt, kus üritakse mõõta teadmussiirde tulemuslikkust: 1. Ajastus – ajavahe uurimustöö lõpetamise ning ühiskonnas avaldumise mõju alguse vahel 2. Omistamine – uue innovatsiooni arendamisel kasutatud allikatele teatud mõju krediteerimine 3. Seostamatus – raske on määratleda uurimusest mõjutatud osapooli 4. Ebavõrdsus – probleemid andmetega ( vähene tähelepanu projektide suuruse kontrastidele )
A Guide to Metrics on Knowledge Transfer from Universities to Businesses and Industryin Australia* Paul H. Jensen, Alfons Palangkaraya , Elizabeth Webster
Kategooriad • Artikli autori arvates katavad järgmised 9 kategooriat teadmussiirde hindamiseks vajaliku spektri: 1. Võrgustikud 2. Jätkuv ametialane areng 3. Konsultatsioonid 4. Teaduskoostöö 5. Hankelepingud 6. Litsentsid 7. Spin-out´id 8. Õppetöö 9. Muu Antud kategooriad on autorid saanud kasutades andmeid, mis on avaldatud Euroopa Komisjoni, UNICO, DESTi, KCA ja SPRU väljaannetes.
Kategooriad (1) 1. Võrgustikud – mitte-akadeemiliste osalejatega konverentsidel/seminaridel osalemine/esinemine; doktorantide erialaste praktikate arv; teadmiste vahetamise või võrgustike tegevuse käigus tekkinud teaduskoostöö ja lepinguliste teadusprojektide arv . 2. Jätkuv ametialane areng – ametialaste kursuste arv, kursustel osalejate arv, ülikoolide ning ettevõtete vahel toimunud teadustöötajate vahetuste hulk, teadus- ja uurimustöö alaste koolituskavade arv, osalejate tagasiside. 3. Konsultatsiooniteenused – nõustamislepingute arv, nõustamislepingute mahud, konsulteerimise käigus genereeritud teadusalaste koostööprojektide hulk
Kategooriad (2) 4. Teaduskoostöö – riikliku teadusnõukogu projektide hulk ning väärtus, teiste teaduskoostöölepingute hulk ja väärtus, ühisettevõtete hulk ja väärtus, uute teaduskoostöö raames loodud edukate toodete/protsesside hulk. 5. Hankelepingud – uurimisprojektide arv ja väärtus, kliendisuhte pikkus, lepinguöiste uurimisprojektide arv, mis tõid kaasa teisi teadmiste edasiandmise tegevusi nagu teaduskoostöö, litsentsimine ja ettevõtete poolt sponsoreeritud konverentside korraldamise. 6. Litsentsid – Leiutiste avalikustamiste arv, täielikult rahuldatud standartsete patenditaotluste arv, omistatud patentide arv, tulu autoriõiguste müügist, litsentsidega seotud koostöölepingute arv ja tuluvoog, peale litsentsimist loodud pikaajaliste kliendisuhete arv
Kategooria (3) 7. Spin-outid - moodustatud spin-outide arv, spin-outi poolt genereeritud tulu, saadud välisinvesteeringute väärtus, IPO väärtus, väljumise väärtus, spin-outide elujõulisus, spin-outide kasvutempo. 8. Õppetöö – lõpetanud õpilaste arv õppeastme järgi, õpilase töölesaamise kiirus, õpilaste rahulolu (pärast tööle saamist), tööandjate rahulolu õpilastega. 9. Muu – teadurite arv ettevõtetes, ettevõtete poolt rahastatud kraadiõppe kohtade/stipendiumite hulk, kommertsialiseerimisele pühendunud töötajate arv, publikatsioonide arv ning kvaliteet, ettevõtete/leiutajate tsiteeringud, ühised publikatsioonid ja leiutised.
Täiendavalt Jensen, Palangkaraya ja Webster annavad lisaks soovitusi, mida teha juhul, kui kõiki vajalike andmeid ei ole võimalik saada. 1. Standardiseeritud seminaride ja kursuste tagasiside 2. Selleks, et jälgida, millised teadmussiirde tegevused viivad teisteni, saaks koostöö või muu teadustegevuse rakenduste avaldustes küsida projekti tekkimise, kliendisuhte pikkuse või tulevikuplaanide kohta. 3. Erinevad andmebaasid (nt. Web of Science, patendiandmebaasid) võimaldavad infot teadmussiirde tegevuste kohta Lisaks mainivad autorid, et selleks et saada põhjalikum ülevaade teadmussiirde ulatusest ülikoolide ning ettevõtete vahel, tuleks läbi viia spetsialisaalseid uuringuid lisaks artiklis välja pakutud kategooriatele.
Täiendavalt • Autorid on tõstatanud küsimuse võimalikest probleemidest, mis tulenevad lühiajalistest eesmärkidest. Austraalias läbi viidud uuring näitas, et ülikoolide poolt loodud teadmiste turule jõudmine võib võtta kaua aega (20+ aastat) . Asjakohased indikaatorid peaksid pakkuma võimalusi mõõta nii lühiajalisi, keskmisi kui ka pikaajalisi näitajaid. • Kokkuvõttes usuvad nad, et teadmussiiret mõõtvad indikaatorid peaksid olema spetsiifilised, mõõdetavad, praktilised, usaldusväärsed, õigeaegsed, tasuvad ning tõhusad.
Making sense of knowledgetransfer and social capitalgeneration for a Pacific island aidinfrastructure project Christopher Manu, Derek H.T. Walker
Artikkel räägib uuringust, kus uuritakse õppetunde Vaikse ookeani saartel tehtud abiprojektist ning selle seostest sotsiaalse kapitali ning teadmussiirde vahel. Üritati teha kindlaks sotsiaalse kapitali roll ning selle mõju teadmussiirdele.
Teadmussiirde 5 kategooriat • Tuuakse välja Nancy Dixoni käsitlus, kus ta jagab teadmussiirde 5 kategooriasse: • Serial transfer – teadmus, mis on kogunenud ühte meeskonda ülesande täitmise käigus ning mida saab sama meeskond kasutada järgmisel korral sama ülesannet lahendades. Kaasneb explicit ja tacit teadmuse genereerimine ja akumuleerimine. • Near transfer - ülesanded, mida üks meeskond on teinud ning mille teadmus on ülekantav. KKK-d, kasutusjuhendid etc. • Far transfer – teadmus, mille meeskond on saanud tehes mitterutiinset ülesannet. Kasutatakse tacit teadmust, kuna kõiki erinevaid võimaluste kombinatsioone on võimatu kirja panna. • Strategic transfer – kollektiivne teadmus, mida meeskond vajab et stateegiliselt olulise ülesande lahendamiseks, mis toimub küll harva kuid on organisatsioonile olulise tähtsusega. Kasutatakse mõlemat teadmust. • Expert transfer – tehniline teadmus, mida meeskond vajab, ületab nende enda teadmised, kuid on olemas organisatsiooni siseselt.
Probleemid, mis takistavad teadmussiiret • Üleantud teadmiste omadused - Raske on anda edasi teadmust, mis on defineerimata ning sisaldab palju tacit tegevusi. Raske on müüa teadmust, millel ei ole tõestatud edulugu. • Teadmuse allikate omadused - Motivatsioonipuudus – kardetakse kaotada omandiõigus, privileegid, ei premeerita jagamisprotsessi eest. Siiret ei nähta kui usaldusväärset, kindlat. • Teadmuse saajate omadused – Motivatsioonipuudus – “ei ole siin leiutatud sündroom”. Oskamatus seostada, hinnata ning kasutada uut teadmust äriliselt edukalt. Lihtsam on käega lüüa kui pingutada. • Konteksti omadused - Suhtlemise edukus osapoolte vahel määrab tehingu toimumise tõenäosuse.
