1 / 28

Tööinspektsiooni ülevaade Eesti töökeskkonnast 2009.aastal

Tööinspektsiooni ülevaade Eesti töökeskkonnast 2009.aastal. Mida uut Tööinspektsioonis aastal 2009?. Teavitustegevuse tõhustamine alustati üleeestiliste teabepäevade korraldamisega; elektrooniline infokiri töökeskkonnaspetsialistidele;

gasha
Download Presentation

Tööinspektsiooni ülevaade Eesti töökeskkonnast 2009.aastal

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Tööinspektsiooni ülevaade Eesti töökeskkonnast 2009.aastal

  2. Mida uut Tööinspektsioonis aastal 2009? Teavitustegevuse tõhustamine • alustati üleeestiliste teabepäevade korraldamisega; • elektrooniline infokiri töökeskkonnaspetsialistidele; • aktuaalse info edastamine läbi kohalike ajalehtede ning linnade veebilehekülgede; • loodi parimate praktikate kogumise andmebaas TI veebilehel; Töötervishoiu ja tööohutusalase pädevuse tõstmine • alustati töökeskkonnaspetsialistide ja väikeettevõtete juhtide koolitustega; • inspektoritele töötati välja täiendatud ohutegurite hindamise alused ning järelevalves võeti suund nõudlikkuse suurendamisele • Euroopa Komisjoni Vanemtööinspektorite hinnang Tööinspektsiooni tööle • Tööga seotud psühhosotsiaalsete faktorite uuring • Uus töölepingu seadus alates 01.juuli 2009.a

  3. Töökeskkonda mõjutanud muutused 2009.aastal

  4. Tööandjaid 2008 vs 2009 Allikas: Tööinspektsiooni infosüsteemis registreeritud ettevõtted

  5. 15-74 aastaste tööga hõivatute arvu langus aastas keskmiselt - 9% • Statistikaameti andmetel vähenes 15-74 aastaste hõivatute arv aastas keskmiselt 9% ehk üle 60 000 töötaja võrra • 2008.a – 656 500 • 2009.a – 595 800

  6. Numbrid tööhõive näitajate taga Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos, konvergentsiprogramm 2010 (graafik – Centar Eesti Rakendusuuringute Keskus)

  7. 15-74 aastase hõivatute arv tegevusala sektorite lõikes

  8. Suurim töötajate arvu langus toimus ehitussektoris -28% Ligi 25% vähenes töötajate arv ka töötleva tööstuse sektorist: • tekstiilitööstuses; • keemiatööstuse; • toiduainete ja jookide tootmises ning • metsamajanduse sektoris. Arvuliselt vähenes töötajaid enim järgmistes valdkondades:

  9. Tööinspektsiooni töövaldkonnast on hõivatute arvu muutused enim mõjutanud töövaidluste kasvu ning tööõnnetuste vähenemist.

  10. …. näiteks - töövaidluste arvu kasv 55%

  11. Töövaidlused

  12. …. tööõnnetuste arvu langus 2009.a - 28% Registreeritud tööõnnetusi kokku+20,6% / 2000 - 28,1% / 2008 Registreeritud tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta +15,8% / 2000 - 20,8% / 2008

  13. Surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu langus Surmaga lõppenud tööõnnetused kokku-26,9% /2000- 9,5% /2008

  14. Tööõnnetused raskusastme ja tegevusalade lõikes

  15. Tööõnnetused (2)

  16. Tööõnnetuste põhjused tööinspektori poolt uuritud vs tööandja Tööandja poolt esitatud raporti põhjal: • Muud põhjused - 48% tööõnnetustest; • Tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt – 35% • Puudulik väljaõpe ja juhendamine – 6% • Puudulik töökeskkonna sisekontroll – 4% • Ehitiste, tööruumide või liikumisteede mittevastavus ohutusnõuetele – 4% • Teised põhjused olid välja toodud oluliselt vähemate juhtumite põhjal Raskete tööõnnetuste uurimiskokkuvõtete põhjal: • Tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt – 53% uuritud tööõnnetustest; • Puudulik töökeskkonna sisekontroll – 41% • Töövahendi mittevastavus ohutusnõuetele – 26% • Puudulik väljaõpe ja juhendamine – 25%; • Muud põhjused – 10%

  17. Kutsehaigused ja tööst põhjustatud haigestumised Kutsehaiguste diagnoosimine on 2009.a jäänud samale tasemele kui varasematel aastatel. Võrreldes kutsehaigestumiste arve muu maailmaga ning Eesti töökeskkonna reaalse olukorraga võib siiski arvata, et kutsehaiguseid diagnoositakse Eestis ebaproportsionaalselt vähe. Tööst põhjustatud haigestumiste teateid registreeriti 2009.a poole vähem kui möödunud aastal ning registreerimiste arv on jätkuvas languses. Põhjuseks ei saa siinkohal lugeda mitte oluliselt paranenud töökeskkonda vaid pigem ei suuna tööandjad töötajaid kohustuslikku tervisekontrolli.

  18. Kutsehaigused ja tööst põhjustatud haigestumised (2)

  19. Töötervishoiu ja tööohutuse järelevalve • Töötervishoiu ja tööohutuse järelevalve käigus külastati 2009.a 4042 erinevat ettevõtet, mis moodustas 22% kõigist üle viie töötajaga ettevõtetest. • Järelkontrolliga hõlmati 806 varemkontrollitud ettevõtet

  20. Hinnangud töökeskkonnale Hinnanguid anti 2421 ettevõtte töökeskkonna ohuteguritele Kõiki tegureid üldiselt arvestades hindasid inspektorid töökeskkonna: 2008.a 2009.a Heaks 34% 39% Pigem heaks 48% 43% Seega 82% ohuteguritele ja seotud tegevustele anti positiivne hinnang. 2008.a 2009.a Pigem halvaks 13% 12% Halvaks 5% 6% Järelkontrolli käigus hinnati töökeskkonna ohutegurid vastavalt: heaks 47% (2008.a - 42%); pigem heaks 48% (2008.a - 53%); pigem halvaks 4% (2008.a - 4%); halvaks 1% (2008.a – 1%).

  21. Hinnangud töökeskkonnale (2) Hinnanguid anti 2421 ettevõtte töökeskkonna ohuteguritele

  22. Sagedasemad rikkumised töökeskkonnas Rikkumisi erinevate õigusaktide suhtestuvastati järelevalve käigus kokku 13 780 (2008.a - 10 530), millest 37% fikseeriti ettekirjutustes (2008.a – 30%). Avastatud rikkumiste arv on võrreldes möödunud aastaga kasvanud 21%. Maakonniti on enim rikkumisi fikseeritud Tallinna ja Harjumaa ettevõtetes 4800 rikkumist e. ligi 35% avastatud rikkumiste koguarvust. Lõuna inspektsiooni tööpiirkonna ettevõtetes fikseeriti kokku 2592 rikkumist, Ida- ja Lääne Virumaa ettevõtetes 3126 ning Lääne inspektsiooni tööpiirkonnas 2592 rikkumist. Avastatud rikkumiste arv on kasvanud kõigis regioonides.

  23. Sunniraha, väärteomenetlus • Sunniraha hoiatusi nõuete täitmata jätmise eest tehti 643 korral, summas 2 627 350 krooni. • Sunniraha pöörati täitmisele 20 korral, summas 67 300 krooni. • Väärteoasju menetleti kokku 151 korral ning trahve määrati 119 korral summas 395 650 krooni. • s.h füüsilistele isikutele 37 korral summas 56 650 krooni ning juriidilistele isikutele 82 korral, summas 339 000 krooni. • tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise tulemusena juriidilistele isikutele 59 korral summas 243 400 krooni ning füüsilistele isikutele 11 korral summas 17 600 krooni. • Võrreldes 2008.aastaga on nii väärtegude arv kui määratud trahvide arv mõnevõrra suurenenud.

  24. Sihtkontrollid • 2009.a läbiviidud üleriigilisteks sihtkontrollideks olid: • Töötervishoiuteenuste kvaliteedi sihtkontroll • Libisemisest ja komistamisest põhjustatud kukkumiste sihtkontroll • Kohalike inspektsioonide poolt valitud teemadeks olid: • Ohutu kool; • Kaubandusettevõtete sihtkontroll; • Tööandjate teadlikkus tööst põhjustatud haigestumistest ning kutsehaigustest; • Töövahendite ohutu kasutamise nõuetest kinnipidamise sihtkontroll Lõuna inspektsiooni tööpiirkonnas; • 2010.a planeeritud sihtkontrollid: • Metallitööd • Ohtlike kemikaalide kasutamine (SLIC) • Lisaks kohalike inspektsioonide poolt läbiviidavad sihtkontrollid

  25. Üleriigiline teavitustegevus Teabepäevad • Plaanis oli korraldada 28 teabepäeva, suure huvi tõttu viisime reaalselt läbi 51 teabepäeva, millest võttis osa kokku 2222 inimest. • Osalejad hindasid loenguid 5-palli süsteemis kõrge 4,6-ga (Töölepingu seadus- 4,6, tööohutus- 4,5). • Lisaks ESF programmis olevatele teabepäevadele viidi teavitusüritusi läbi ka asutustes-ettevõtetes (üle 10). Tööinspektsiooni elektrooniline infokiri, • 2009. aastal ilmus 4 numbrit. Aasta lõpuks oli infokirja listiga liitunud üle 1200 inimese. Valmisid kampaaniaid ja teabepäevi toetavad brošüürid „Libisemine ja komistamine- kuidas ennetada tööõnnetusi?” ning „Juhendamine ja väljaõpe töökohal”. Külastasime kahte suuremat ehitusmessi, kus TI stendis nõustasid messikülalisi nii ehitusinspektorid, juristid kui ka teabespetsialistid.

  26. Üleriigiline teavitustegevus (2) • Toimib tihe koostöö partneritega (traumade ennetamise töörühmad, Politseiamet, Päästeamet; Maksu- ja Tolliamet, ametiühingud jne). • Lõuna inspektsioonis on käivitunud projekt, kus pidevalt uuenev TI juristi nõuande rubriik on KOV-ide veebilehtedel. • Lääne inspektsiooni tööpiirkonnas on kõik maakonnalehed võtnud igasse numbrisse TI annab nõu rubriigi. • 2009. aasta sügisel algasid pikalt ettevalmistatud TI koolitused, mille käigus koolitati pilootprojekti raames 40 töökeskkonnaspetsialisti (120 h koolitusel) ning 40 väikeettevõtete juhti (24 h koolitusel). • Koolitusest soovis osa võtta kolm korda rohkem inimesi, kui kohti jätkus. Selline suur huvi andis julgust ette võtta 2010. aastal mastaapsem töökeskkonnaspetsialistide ja väikeettevõtete juhtide koolitus.

  27. Infotelefon 640 6000 Infotelefonile esitatud peamised küsimused: • töölepingu lõpetamine (hüvitised, lõpparve, tööraamat, kasutamata puhkuse hüvitis, töölepingu lõpetamine haiguslehe ajal) • puhkuse kasutamisega seonduvad küsimused ( kas tööandja võib sundida enne töölepingu lõpetamist võtma puhkus, puhkuse aegumine) • maksmata palga, lõpparve, hüvitiste küsimused • tööraamatuga kättesaamisega seonduv

  28. Kokkuvõtvalt 2009.aastast: • Töötajate arv vähenes oluliselt; • Ettevõtete arv muutus suuresti sektorite lõikes mitte nii väga üldiselt; • Toimus väga palju töövaidluseid; • Tööõnnetusi juhtus oluliselt vähem; • Järelevalve töös suurendati nõudlikkust, läbi mille rikkumisi tuvastati rohkem, kuid need täideti korrektselt; • Teavitustegevuse osakaal on märgatavalt tõusnud • Tööohutuse ja töötervishoiualase pädevuse tõstmiseks alustati töökeskkonnaspetsialistide ja väikeettevõtete juhtide koolitamisega; • Jätkuvalt saab abi Tööinspektsiooni infotelefonilt.

More Related