1 / 30

EESTI AGROKLIIMAST VIIMASEL 50 AASTAL

Laine Keppart Saku 08.12.2010. EESTI AGROKLIIMAST VIIMASEL 50 AASTAL. Jõgeva Sordiaretuse Instituut.

holli
Download Presentation

EESTI AGROKLIIMAST VIIMASEL 50 AASTAL

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Laine Keppart Saku 08.12.2010. EESTI AGROKLIIMAST VIIMASEL 50 AASTAL Jõgeva Sordiaretuse Instituut

  2. Eesti kliimat mõjutab Atlandi ookean koos Golfi hoovuse ja Islandi miinimumiga ning Euraasia manner. Kohaliku kliima kujundajana on Eestis tähtsad Läänemeri ja kõrgustikud. Suure geograafilise laiuse tõttu on kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri aastaajaline kõikumine. • Ettekandes on kasutatud EMHI ja ELUSi vaatlusvõrgu andmeid

  3. Keskmine päikesepaiste kestus Jõgeval

  4. Kuu keskmised õhutemperatuurid

  5. Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine õhutemperatuur ja suve absoluutne maksimaalne õhutemperatuur (°C)

  6. Aasta kõige külmema kuu (jaanuar, veebruar) keskmine õhutemperatuur (°C) ja absoluutne minimaalne õhutemperatuur viimasel 50 aastal

  7. Vegetatsiooniperioodi pikkus päevades(ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 5 °C)

  8. Keskmine efektiivsete temperatuuride summa (°C)

  9. 2010. a suve keskmine õhutemperatuur Jõgeval võrreldes 1964-2009. a keskmisega

  10. Öökülmavaba perioodi keskmine pikkus õhus (päevades)

  11. Viimase kevadise öökülma õhus (maapinnast 160-200 cm kõrgusel) esinemise keskmine kuupäev

  12. 29.-30. mai 1975. hiline öökülm ja lumikate

  13. Erakordselt hiline tugev öökülm õhus12.-13. juunil 1984. a

  14. 2004. a 13. ja 14. mai öökülmade jaotus õhus

  15. Esimese sügisese öökülma õhus esinemise keskmine aeg

  16. Keskmised kuu sademete summad

  17. Keskmine sademete hulk (mm) 1. aprillist kuni 30. oktoobrini

  18. Perioodi 1. juuni kuni 31. august pikaajaline sademete keskmine

  19. Perioodi 01.06.-31.08.2010. sademete jaotus

  20. Perioodi 01.07.-10.08.2010. sademed

  21. Väiksemaid sajuhulki (mm) EMHI ilmajaamades perioodil 1. juunist kuni 31. augustini aastatel 1970-2009. Märkus: Tabel koostatud EMHI agrometeoroloogiliste (meteoroloogiliste) bülletäänide andmetel Väikestele sademete hulkadele kaasneb sageli kõrge temperatuuri-režiim, mis omakorda süvendab sademete nappusest tingitud põuda. Käesoleva sajandi kõige põuasemad suved esinesid 2002. ja 2006. a.

  22. 2002. a aprilli ja mai sademete jaotus

  23. 2002. a. põuase augustikuu sademete jaotus

  24. Suurimaid sademete hulki (mm) EMHI ilmajaamadesperioodil 1. juunist kuni 31. augustini aastatel 1970-2010. Märkus: Tabel koostatud EMHI agrometeoroloogiliste (meteoroloogiliste) bülletäänide andmetel Ilmajaamadest veelgi suuremaid sademete hulki registreeriti nime-tatud perioodil 1998. aastal Jõgevamaa Kääpa HMPs — 578 mm, Ida-Virumaa Ed. Vilde nim. kolhoosis Kadilas — 533 mm, Jõgevamaal Maarja kolhoosis — 501 mm.

  25. 1998. a 1. juunist kuni 31. augustini sademed 1998. a on pärit mitmeid sajurekordeid. Põllud jäid pikaks ajaks vee alla, augustis tera kasvas peas, kartulid mädanesid. Kuigi septembris sajud lakkasid, ei saadud pehmeks muutunud põldudelt alles jäänud saaki kätte.

  26. 1978. a 1. juulist kuni 30. septembrini sademed 1978. a oli mai kuiv, kuid juunis läks sajule ja kolm järgnevat kuud olid erakordselt sajused. Põllud olid vee all ja palju saaki jäi korista-mata. Pärnu madalikul asuvatel põldudel lainetas lausaliselt vesi. Kolme kuu sajusumma ületas paiguti normi 2,5 kordselt.

  27. Keskmine lumikattega päevade arv

  28. Kokkuvõte • Üldine taimekasvuperiood (õhutemperatuur püsivalt üle 5 kraadi) vältab Eestis keskmiselt 175…195 päeva. Lühim on periood riigi kirdeosas ja Pandivere kõrgustikul ning pikim Lõuna-Eestis ja saartel. • Efektiivseid üle 5 °C temperatuure koguneb keskmisena aasta jooksul 1400-1550 °C • Öökülmavaba periood vältab keskmisena mandril 120-150 päevani, rannikul ja saartel 140-180 päevani. • Äärmustemperatuurideks on Eestis mõõdetud viimasel 50 aastal -42,6 (1978.a) ja 35,6 (1992.a).

  29. Sademeid tuleb vegetatsiooniperioodil (1.aprillist kuni 31. oktoobrini) keskmisena 350-490 mm ja südasuvisel perioodil 1. juunist kuni 31. augustini Eesti mandriosas valdavalt 200-250 mm, Lääne-Eesti rannikul ja saartel alla 200 mm. • Lumikattega päevi on on Mandri-Eestis keskmisena 100-130, kõige rohkem Haanja, Otepää ja Pandivere kõrgustikul, Kirde-Eestis ja Vooremaa põhjaosas. Lääne-Eesti saartel on lumikattega päevi 70-100 päeva.

  30. Ettekandega seotud kirjandus: • Eesti ilma riskid. Koostaja: T. Tammets. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut. Tallinn 2008. • Keppart, L., Loodla, K., Raudsepp, H-M. 2006. Eesti keskmisi ja äärmuslikke agrokliima näitajaid aastatel 1961…2005. — Agronoomia 2006. Koostaja: H. Nurmekivi. AS Altex, Jõgeva. Lk 253…256. • Keppart, L., Loodla, K., Raudsepp, H-M. 2007. Aktiivsest soojust Eestis. — Agronoomia 2007. Koostaja: J.Kadaja. AS Rebellis, Saku. Lk 151…154. • Keppart, L., Loodla, K., Raudsepp, H-M. 2008. Öökülmast kui ohtlikust ilmastikunähtusest. — Agronoomia 2008. Koostaja: J.Jõudu. AS Rebellis, Saku. Lk 165…168. • Jooksva aasta materjalid agrokliima kohta Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kodulehel: www.sordiaretus.ee

More Related