Rail Balticu planeerimisest ja keskkonnamõju hindamisest

1. Rail Balticu planeerimisest ja keskkonnamõju hindamisest Jüri Metssalu 6. november 2013 Tallinna Keskraamatukogu

2. Kodanikke ja kogukondi pole piisavalt kaasatud * Vähene kaasatus juba protsessi algusest peale. * Valimistel ei ole olnud RB teema. * Koalitsioonileppes on RB mainitud. * Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ on RB mainitud. * Miks kodanikud pole teadlikud? * Kas piisab teadetest ajalehtedes (Eesti 2030+, MP, KSHP)? * Vaja on aktiivsemat kaasamist. * Pole piisavalt tähelepanu juhitud, kuidas ja kus hakkaks selline raudtee reaalselt elu mõjutama. * Paljud arvasid, et ilmselt tuleb RB Via Baltica trassile või siis loogiliselt Tapa-Tartu-Valga liinile.

3. Kodanikke ja kogukondi pole piisavalt kaasatud * Planeering Eesti 2030+ 46 leheküljel, RB mainitud 4 kohas väga üldises plaanis. * Keskkonnaekspert Eino Väärtnõu ja professor Rein Einasto vaade planeeringule Eesti 2030+: “Nii märkimisväärsete puudustega planeeringut ei saa kasutuskõlblikuks lugeda ega tohi ei kinnitada ega vastu võtta. Planeering tuleks saata rahva seltsingutele hindamiseks ja täiendamiseks.” * Ka näiteks Valgamaa Omavalitsuste Liit keeldus Eesti 2030+ kinnitamast – ei soovitud, et RB ei tule Tartu ja Valga kaudu.

4. Kodanikke ja kogukondi pole piisavalt kaasatud * Šokeeriv üllatus augusti lõpus 2013. * Elukeskkondi hävitada ähvardavad jooned kanti kaardile kevadel ja suvel kitsas ringis ja kiirustades. * Vallavalitsuste poole pöörduti trassialternatiivide kohta arvamuse saamiseks puhkuste perioodil, vastuseks väga vähe aega andes. * Ka trassialternatiivide väljatöötamise faasis oleks tulnud omavalitsuste ja kogukondadega avalikult läbi rääkida. * Nn “Avalikud arutelud” ei ole lahendus.

5. Kiirustamine pärsib uuringuid Vaja on terviklikku metoodikat Kaasata tuleks akadeemilisi konsultante kõigilt planeeringuga seotud erialadelt

6. Lubamatult kiire ja ebaloogiline protsess * Kiire ajakava ei võimalda teha piisavaid teaduslikke alusuuringuid, et juba jaanuaris otsustada, milline trassivalikutest kahjustaks keskkonda kõige vähem. * Avalikel aruteludel selgus, et süvenema hakatakse trassi tegelikku keskkonnamõjusse alles siis, kui see on välja valitud. * Seega on planeerimisprotsess kiirustamise tõttu ebaloogiline – põhjalikumalt uuritakse alles siis, kui poolikute andmete alusel on otsus juba langetatud. * Lubatakse leevendusi – süvenedes oleks neid vaja vähem.

7. Lubamatult kiire ja ebaloogiline protsess * KSH programmis puudub kõiki valdkondi hõlmav terviklik välitööde kava, eluslooduse uuringuks on vaid juuli-august. * Taimestiku uuring: pole ühtki vegetatsiooniperioodi! (Tuhalas väideti 22.08., et Nabalas trasside alal haruldasi taimi ei ole) * Arheoloogiauuring: piirdutakse vaid arhiiviallikatega, välitööd on plaanis alles pärast trassi välja valimist. * Osa muistiseid on teada vaid kohalikele elanikele – vaja oleks küsitleda, käia väljas – aega võtaks see ca 1 aasta.

8. Kiirustamine vs süvenemine * Planeerijad on väitnud, et süvendatud uuringute käigus ei pruugi lisanduda rohkem kui 20 % väärtustest. * Aga ka neid tuleks nii mastaapse objekti puhul arvestada! 200 km-st 20 % = 40 km! * Näide: Kehtna vallas oli seni teada 5 kotka pesitsuspaika, kohalikele on aga teada veel üks – täpselt trassialternatiivil - seega 20 % seni teada olevast on määrava tähtsusega! * Üle 10 aasta välitöökogemusi: leiame pidevalt muistiseid, mis ei ole kaitse all ja millest ei ole ühtki teadet arhiivides: pühapaigad, muinasasulakohad, matusekohad jne – ka neid tuleks trassivalikul arvestada.

10. Lubamatult kiire ja ebaloogiline protsess * Geoloogiline uuring toimub alles pärast trassi valikut! * KSH programmis ei ole arvestatud karstinähtustega: - Puurimise ja vibratsiooni ettearvamatu mõju - Näide: Kose-Aruvalla tee-ehitus - Tundlik ala Mahtra soositikust Ülemiste jv-ni - Ohus on kaevud, allikad, Tuhala Nõiakaev - Ohtlikud veosed karstialal > Tallinna joogivesi * Mõju kohalikule ettevõtlusele (töökohtade kadumine, kulude suurenemine) uuritakse pärast trassi väljavalimist – taas ebaloogiline lähenemine! Neid asjaolusid tuleks täpsemalt arvestada trassi valikul.

11. Lubamatult kiire ja ebaloogiline protsess * Mõju asustusele – saaks selgeks vaid külasid läbi käies, selgitades, kus reaalselt elatakse – selleks aega ei ole. * Mõju põllumajandusele ja metsandusele – esitletud teemakaartidel vaid raudtee alla jääv maa – tegemist on laiemate tervikutega – initsiatiiv nende uurimiseks on tulnud kodanikelt ja ettevõtetelt – miks ei ole algselt KSH-s? * Müratase ja vibratsioon – lubatakse täpsemalt uurida siis, kui trass on valitud ja rongid sõidavad. Praegu ei teata, millise veeremiga on tegemist.

12. Vajalikud metoodikad ja akadeemilised eksperdid * Kiirustamisest tingitud puudujääke loodetakse KSH programmis leevendada mudelite ja akadeemiliste konsultantide abil. * On ilmselge, et ühegi eriala spetsialist ei ole siiani oma teadustöö uurimispiirkondi valinud Rail Balticu trassikoridoride järgi. * Seega pole praegu kellelgi ka piisavalt vastavaid andmeid. * Vajaliku teabe kogumiseks oleks vaja eraldi metoodikaid, uurimisprojekte ja piisavalt aega.

13. Vajalikud metoodikad ja akadeemilised eksperdid * Ekspertide nimekirjad on KSH programmis puudulikud: vaid bioloogid – terviku hindamiseks on sellest vähe. * Vaja on kaasata ka teiste valdkondade eksperte: arheoloogia, geoloogia, põllumajandus, metsandus, demograafia, sotsiaalmajandus, sotsioloogia, maastikuarhitektuur. * Ka metoodikad KSH-s puudulikud: täpsemalt on esitatud vaid eluslooduse uuringu kava. * Avalikel aruteludel lubati teha ekspertide ja metoodikate osas programmi täiendused – miks polnud algses variandis?

14. Hindamiskriteeriumid ei vasta tegelikkusele * KSH programmi punkt 4.4.1 "Mõjude hindamine, trassivariantide võrdlemine“: 1. Mõju kogukonna elutingimustele on määratletud ainult trassikoridoris ja selle leevendamise võimalusi loetakse headeks. - Mõju on palju ulatuslikum. - Mõju pole võimalik leevendada. - Müratõkked ja massiivsed viaduktid reostavad juba iseenesest miljööd ja elukeskkonda. Raudtee kogukondade eluruumis, iseäranis keset külasid, kujutaks endast laiemat probleemi, mida oleks võimalik leevendada vaid piirkonnast ära kolivate inimeste kulusid ja õigustatud ootusi kompenseerides, kui sedagi, sest inimeste põline elukeskkond on paljude jaoks hindamatu väärtusega.

15. Hindamiskriteeriumid ei vasta tegelikkusele 2. Mõju asustuse struktuurile arvatakse olevat samuti hästi leevendatav. – See hinnang kõlab väga ebausaldusväärselt. – Kui raudtee on planeeritud läbi küla, jättes osa peresid ühele ja teise osa teisele poole barjääri, pole selline mõju selgelt asustuse struktuurile kuidagi leevendatav. – viaduktid, tunnelid ja ökoduktid ei leevendaks probleemi "hästi" vaid võimaldaksid varem rahulikult ja vabalt elanud ja tegutsenud inimestel ja ettevõtetel hädapärast teisele poole barjääri pääseda.  

16. Hindamiskriteeriumid ei vasta tegelikkusele 3. Mõju turismile ja kultuuripärandile on määratletud hästi leevendatavaks. - Ajalooline ja pärimuslik maastik on turismi arendamise loomulikuks aluseks ja kui seda raudtee ehitusega täielikult muudetakse, siis ei ole see kuidagi leevendatav. - Kultuurimälestiste puhul pole tegu vaid punktobjektidega, millest raudteed mööda juhtides probleemi justkui poleks. Näited - Kultuurimälestised moodustavad suurema miljöölise terviku, mida raudtee leevendamatult lõhuks.

17. Hindamiskriteeriumid ei vasta tegelikkusele 4. Mõju miljööle, maastikule ja visuaalsetele aspektidele on määratletud keskmiselt leevendatavaks. - See hinnang tekitab vägagi suurt usaldamatust kogu KSH programmi suhtes. - Kõigis neis aspektides oleks ju selgelt mõju korvamatu. - Oleks aus tunnistada, et neis aspektides pole võimalik mõju leevendada. - Muinsuskaitseamet rõhutab seda aspekti.

18. Kokkuvõte * Et eeltoodud puudujääke mitte tagantjäreletarkusena arvestada, oleks kõige mõistlikum aeg maha võtta ja süveneda, kaasates kodanikke, kogukondi ja eksperte. * Kui siiski planeeringuga edasi minnakse, tuleb kodanikel, kogukondadel ja ekspertidel hoida end pidevalt kursis ning juhtida probleemidele jätkuvalt tähelepanu. * Eelistatava trassivariandi osas on avalik arutelu jaanuaris – tuleb aktiivselt osaleda. * Kaudselt on vastutus ja võimalus kaasa aidata meil kõigil.

19. Tänan! Jüri Metssalu ajaloolane Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma projektijuht Muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertnõukogu liige Rapla maakonna muinsuskaitse usaldusmees polaarkoer@gmail.com 53 405 189