Kuidas järgib perekonnaseaduse eelnõu ühiskonna muutumist?

1. Kuidas järgib perekonnaseaduse eelnõu ühiskonna muutumist? Dagmar Kutsar Seminar “Kas ja kuidas on vaja muuta perekonnaseaduse eelnõu?” Hotell Central, Tallinn, 26.02.2008

2. Muutused eesti ühiskonnas: sisenemine riskide ühiskonda • Tööturu ebakindlus; töö paljudel kodust kaugemal • Õhuke demokraatiakogemus • Vähene usaldus poliitika ja poliitikute vastu • Suhteliselt madal sotsiaalne sallivus • Suur rõhuasetus isiklikule edule, karjäärile ja konkurentsis püsimisele • Sotsiaalne jagunemine hariduse, sotsiaal-majandusliku staatuse alusel

3. Väärtus-normatiivne nihe • Iseloomulik uutele demokraatiamaadele, sh Eestile, seotud ühiskonnakorralduse muutumisega (EIA-2006) • Raha varasest suurem väärtustamine • Sotsiaalse osalusega seotud väärtused (vastutusväärtused) jäävad materiaalsetele (raha) alla – valdab pragmaatilis-materialistlik orientatsioon • Noorte väärtustes vastuolud: 1/3 –sotsiaalsed väärtused olulised (põnev ühistegevus), samas ka materiaalsed – raha, poodlemine, ilusad asjad, kuulsus  alalhoidlik materialism

4. Isiklike väärtuste esikolmik • Perekond (väärtustab 72% elanikkonnast) • Tervis (59%) • Töö (44%) • 36% vastanutest väärtuste esikolmikus - raha

5. Karm kriitika • Ajakiri Economist paigutab Eesti demokraatia indeksi alusel mittetäieliku ehk “mõrase” demokraatiaga riikide sekka (kriitiline hinnang valitsuse tegutsemisele, poliitilisele kultuurile ja kodanike sotsiaalsele osalemisele – EIA-2006) • “Säästev Eesti-21”: senise turu-liberaalse arengustsenaariumi jätkumine on perspektiivitu

6. Mida Eesti ühiskond vajab? EIA 2006: Eesti ühiskond vajab uut väärtuselist nihetpraeguselt enesekesksuselt kaasinimesi arvestavama solidaarsuspõhimõtteid järgiva maailmavaate poole • materiaalse heaolu ühtlasem jaotumine ühiskonnarühmade vahel • sotsiaalsete võrgustike toimimise toetamine Perekond võrgustikuna ja solidaarsuspõhimõtteid kandva sotsiaalse grupina – ühiskonna väärtuselise nihke ressurss? • Miks abielu vabale kooselule eelistatakse? • Suurem ühtekuuluvustunne (67% M, 71% N) • Suurem kindlustunne lastekasvatuses (71% M; 77% N) • Püsivam suhe (60% M; 64% N)

7. Perekonnaseaduse eelnõu valikute ristteel KÜSIMUS: Kuivõrd peaks eelnõu ühiskonna arengusuundi toetama? DILEMMA: (1) Kas toetada indiviidi valikuid, eralditoimimist (individuaalset riskivõttu, konkurentsi, eeldades häid läbirääkimisoskusi)? Või (2) Toetada ühistegevust (perekonna kui terviku toimimist, solidaarsust, riskide maandamist, eeldades, eton nii häid kui halbu aegu)?

8. Uus perekonnaseaduse eelnõu Loob harjumuspärasest oluliselt erinevaid valikuid varasuhete reguleerimiseks abikaasade vahel (kehtiv ühisvararežiim võimalusega seda muuta; PKSE – varalahususel põhinev soetisvararežiim võimalusega seda muuta) • Võtab suuna suuremale varalisele iseseisvusele • abikaasade iseseisev tsiviilõiguslik vastutus; • abikaasasid koheldakse põhimõtteliselt kui mitteabielusolevaid (eriti omavaheliste tehingute puhul) • suurem vabadus individuaalsete tehingute tegemiseks abielu kestel • Eeldab abikaasadelt võrdset panust (tasaarvelduspõhimõte)

9. Kas eelnõu järgib eesti ühiskonna muutumist? (JAH): Eelnõu on kooskõlas mitmete sotsiaalsete muutuste suunaga • Ühiskondade demokratiseerumine • Individuatsioon (indiviid ühiskonna baasühik, vastutustvõttev sotsiaalne tegutseja) • Individualiseerumine (individuaalsete otsustuste laienemine läbirääkimiste baasil - nt tehingute korral eeldatakse, et abikaasaga on tehing läbi räägitud) • Varasuhete selgema reguleerimise vajadus (kehtiv PKS vajab kaasajastamist) (KUID): PKSEga kehtestatav modifitseeritud varalahususe põhimõte ei ole kooskõlas avalikkuse ühisvararežiimi toetavate hoiakutega • Ka vaba kooselu jooksul soetatud vara on partnerite ühisvara, millele mõlemal on võrdne õigus – nõustus 72% meestest ja 79% naistest. (Euroopa Sotsiaaluuringu 2006)

10. (-) Varalahususe põhimõte suurendab ebavõrdsuse riski • Naised teenivad keskmiselt 25% vähem kui mehed (Eurostat 2007) • Suurima sissetuleku tooja • 83% meestest ja 72% abielus ning 81% vabaabielus naistest arvab - mees • 27% abielus naistest ja 17% meestest, 19% vabaabielus naistest ja 15% vabaabielus meestest leiab – naine • Otsustusõigus perekonnas sellel, kel suurem sissetulek • Nõustus 22% meestest (23% abielus ja 17% vabaabielus meestest) ja 13% naistest (14% abielus ja 6% vabaabielus naistest) - 2005. a soolise võrdõiguslikkuse monitooring

11. Varalahususe põhimõte toob konkurentsi perekonnagrupi sisse (-) • Grupikäitumise majanduslikke riske maandav toime kahaneb • Ühine eesmärgivõtt ja tegutsemine kahaneb • Riskantsed tehingud kahandavad usaldust ja abielu purunemise üldine risk kasvab • Perekonna pärandvara akumulatsioon võib kahaneda • Mitteformaalne tugivõrgustik hajub senisest veelgi enam (individualismi laienemine – “igaüks ajab oma asja”) • Surve hoolekandesüsteemile kasvab (+) • Igaüks saab rohkem õigust ‘olla ise’, st järgida oma vajadusi ja eelistusi (individualism) • Arendab perekonnasisest demokraatiat (kooselu on võimalik läbirääkimisoskuste baasil)

12. Ettepanek (1) Kaaluda kehtiva seadusjärgse vararežiimi kaasajastamise võimalust eelnõu sotsiaalseid eesmärke järgivate ressursside mõistliku rakendamise kaudu Või (2) Rakendada soetisvararežiimi vaid sõlmitavatele abieludele kui võrdset võimalust erinevate vararežiimide vahel teadliku valiku tegemiseks