250 likes | 417 Views
2015 aasta eelarveläbirääkimiste positiivsed tulemused. KTK. Fiskaalse mõjuga ettepanekud. Haridusvaldkonnas peab märkima haridustoetuse kasvu natuke üle 17,72 miljoni €. Selle sees on riigipoolne toetus gümnaasiumiõpilaste koolilõuna kulude katteks 0,78€ õpilase kohta.
E N D
Haridusvaldkonnas peab märkima haridustoetuse kasvu natuke üle 17,72 miljoni €. Selle sees on riigipoolne toetus gümnaasiumiõpilaste koolilõuna kulude katteks 0,78€ õpilase kohta. • 2015. a. eraldatud riiklikust haridustoetusest on võimalik jätkuvalt finantseerida vajadusel ka koolides töötavaid tugispetsialiste või osta teenuseid maakondlikelt tugikeskustelt. • Jätkuvalt õnnestus säilitada haridustoetuse hulgas vahendid investeeringuteks, mida kohalik omavalitsus saab kasutada haridusvaldkonnas tehtud investeeringuteks võetud laenude intresside ja põhiosa tasumiseks, või otseinvesteeringuteks või haridusvaldkonna taristu muuks korrastamiseks.
Sotsiaalvaldkonnas kaetakse riigieelarve vahendite arvel kõik kulud toimetulekutoetusteks ja vajaduspõhiseks peretoetuseks vastavalt vajadusele.
Kultuurivaldkonnas jätkub rahvaraamatukogude teavikute soetuse toetamine senises mahus. • Eraldatakse toetusi ka muuseumidele, teatritele ja muudele kontserdiasutustele eelmise aasta mahus. • Jätkub ujumise algõpetuse programmi toetus. • 2015.a. riigieelarve seaduse eelnõus nähakse ette laste ja noortega töötavate treenerite töö väärtustamiseks vajalikud meetmed.
Fiskaalvaldkonnas lepiti kokku: • aastatel 2015-2017 tasandusfondi analüüsis ja fondi põhimõtete muudatuste vajaduses. Samal ajal analüüsitakse ka toetusfondi kaudu omavalitsustele eraldatavaid toetusi ja võimalust nende asemel tulubaasi kasvatamiseks; • et EL eelarveperioodiks 2014 - 2020 jäävad kehtima reeglid, kus kohalike omavalitsuste poolt tehtud investeeringute käibemaks on abikõlbulik.
Haridusvaldkonnas lepiti kokku: • analüüsida õpilaskodu riikliku kohatoetuse senist kasutamist ja räägitakse läbi riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade jaotuse põhimõtted edaspidiseks; • jätkatakse läbirääkimisi õpilastranspordi rahastamiseks riigieelarvest ja selle seadustamiseks ühistranspordiseaduses; • jätkata läbirääkimisi 06.10.2011 Valitsuse määrusega nr 131 kehtestatud – „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ ja 30.05.2013 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 84 kehtestatud „Tervisekaitsenõuded koolidele“ ja PGS muudatuste mõju analüüsimiseks kaasates Sotsiaalministeeriumi eesmärgiga kavandada lisandunud kulude katteks omavalitsuste tulude suurendamist;
jätkata läbirääkimisi hariduskorralduslike aluste põhimõtete osas riigi haridustoetuse määramiseks; • maakondlike karjääri- ja õppenõustamisteenuste keskuste (Rajaleidja keskuste) jätkuvas rahastamises riigieelarvest; • erakooli- ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastastikuse mõju analüüsimises ja nendes sisalduvate vastuolude kõrvaldamiseks ettepanekute väljatöötamises.
Sotsiaalvaldkonnas lepiti kokku: • et 2015 aastal analüüsitakse puudega isiku hooldaja toetuse eraldamist ja väljamakseid, ning seejärel otsustatakse nende vahendite eraldamise parameetrid. Kuna alates 2008. a ei koguta uusi numbreid hooldatava puudega täiskasvanute kohta, siis seni on tasandusfondis võetud aluseks 2006-2008. a keskmine väljamaksu number. Parameeter ei peegelda tegelikku olukorda ja arvestuslikku kuluvajadust. Sellest tulenevalt on tasandusfondi jaotus omavalitsuste vahel moonutatud ja tekitab ebaõiglust;
2014. a jooksul analüüsitakse koostöös teenuseosutajatega õendusabi teenuste sisu ja hindasid, et leida võimalusi ja kindlustada õendusteenuse kättesaadavus krooniliste tervisehäiretega kodanikele kodus; • ministeerium otsib täiendavaid vahendeid proteeside ja abivahendite teenuse korraldamiseks ja programmi AVE häireteta tööks; • ministeerium peab lähisuhtevägivalla ohvritele suunatud üleriigiline tugikeskuste võrgustiku loomist silmas edasiste hangete korraldamisel.
Transpordi ja teede valdkonnas lepiti kokku: • 2015 aastal tõstetakse valemi alusel jaotatavad teehoiuvahendid toetusfondi hulka, mis vähendab teehoiuvahendite taotlemisel sõltuvust MKM . Alates 2017. a määratakse teehoiu toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad teeseaduses ja nende arvväärtused iga-aastases riigieelarves vastavalt uuele riigieelarve baasseadusele. Jätkatakse läbirääkimisi 2017 aasta võimalikeks muudatusteks, teehoiuvahendite toetuse arvamine tulubaasi hulka tulumaksu ja tasandusfondi arvestuses. • Alternatiivina jätkatakse läbirääkimisi nii teede ja transpordi töörühmas kui ka rahanduse töörühmas teehoiuvahendite mahu osas; • analüüsi läbiviimine linnalisi asulaid läbivate teede omandivorm ja teehoiu rahastamise osas (Kavas ka Transpordi arengukavas 2014-2020);
reserveerida 2015. ja 2016. a teehoiuvahenditestkuni 250 000 eurot aastas riikliku teeregistri korrastamiseks kohalike omavalitsuste teede osas nende osalusena. Otsus projekti käivitamiseks võtta vastu peale projekti lähteülesande läbivaatamist ELL ja EMOL juhatuste koosolekutel. Projekti edasilükkumisel jaotada konkreetseks aastaks reserveeritud vahendid omavalitsuste vahel valemipõhiselt hiljemalt aasta IV kvartalis; • riigieelarves 2015 aastaks omavalitsustele teehoiuks kavandatud vahendite jaotamine omavalitsuste vahel Riikliku Teeregistri andmete alusel teede pikkuse järgi suhtena 1/5 maanteede ja tänavate osas.
Maa ja keskkonna valdkonnas lepiti kokku: • jätkatakse läbirääkimisi looduskaitseliste piirangutega maadelt maamaksu tasumiseks kõigi omanike poolt ja vajadusel maaomanikele kehtestatud piirangute mõju kompenseerimiseks riigieelarvest või muudest vahenditest. • et aasta algusest rakenduvate looduskaitsealade maamaksu vähenemise mõju arvestamiseks tasandusfondis võetakse aluseks Maa-ameti infosüsteemi andmed. Arvesse ei võeta looduskaitsealuste maade maksustamishinna muutumisi, kui kogumõju KOV kohta on alla 1000 euro. Seni eelarve aasta algusest rakenduvate looduskaitsealade maamaksu vähenemine tasandusfondi arvestuses ei kajastunud;
kohalikest maardlatest saadavat kaevandusõiguse tasu ei võeta edaspidi tasandusfondi arvestusse. St. kas kaevandusõiguse tasu laekub omavalitsuse eelarvesse või ei laeku, ei mõjuta see edaspidi tasandusfondi jaotust omavalitsuste vahel. Kohalike maardlate kaevandusõiguse tasu laekumine omavalitsustele on aastate lõikes volatiilne (väga kõikuv) ja mõjutab kohalike omavalitsuste vahel tasandusfondi jaotust (hea aasta järel järgmise aasta tasandusfond väheneb, samal ajal kui laekuv tasu ka võib väheneda).
ministeerium algatab muudatuste tegemise kehtivatesse määrustesse, mis aitaks selgitada ja paremini määrata veekogude tehislikkust või looduslikkust aga ka juhiste koostamist erinevatele sihtrühmadele veekogude kaitseks sobivate lahenduste leidmiseks kuna vooluveekogude ja maaparandussüsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks eraldatavate toetuste puhul tiheasustusaladel ei kohelda linnalisi asulaid võrdselt maapiirkondadega.
Kultuurivaldkonnas lepiti kokku: • jätkata läbirääkimisi vahendite suurendamiseks muinsuskaitsealaseks tegevuseks ja muinsuskaitse halduslepingute professionaalsemaks täitmiseks; • ministeeriumi algatatud on õpilaste huvitegevuse toetamise kontseptsiooni väljatöötamises osalemises.
IKT valdkonnas lepiti kokku: • jätkatakse läbirääkimisi kiire valguskaablipõhise lairibaühenduse jaevõrgu laiendamise toetamiseks turutõrke piirkondades. Selleks: • a. vähendada sidevõrgu ehitamisega kaasnevat halduskoormust, lihtsustades vastavat õigusraamistikku. Rakendada „viimase miili“ põhimõte ka omavalitsuste haldus ja haridushoonete ühendamiseks kiire internetiühendusega; • b. edendada kiire interneti arendamist toetavat kogukondlikku algatust; • c. toetada turutõrke aladel, sealhulgas maapiirkondades, „viimase miili“ ühenduste rajamist.
KAS TÕESTI EI SAA TAASTADA KOV TULU? • Riigi maksutulud kasvavad kiiremini kui omavalitsustel; • Riigile võetakse järjest uusi kohustusi, mis kindlustavad võimulolijate paremaid valimistulemusi; • KOV suhtutakse tõrjuvalt; (tulumaks kasvab kiiresti, välisvahendid) • Meedia süüdistab omavalitsusi saamatuses ja tahtmatuses seadusi täita. (lastehoid)
Miks ei soovita arvesse võtta omavalitsuste ettepanekuid. • Amortisatsiooni- ja arenguvahendid puuduvad • Teehoiuks pole tegelikult vahendeid eraldatud; • 1996 – kuni tänaseni on vaid mõne üksiku seaduse täitmiseks vahendeid eraldatud või tulubaasi suurendatud. • Hariduse rahastamine ebapiisav (ülesanne on üle võetud, riik ei saa sellest aru ja ei täida oma kohustusi)