Õppeprotsessi ekspertgrupi töö esialgsed tulemused

1. Õppeprotsessi ekspertgrupi töö esialgsed tulemused Margit Sutrop Eesti haridusstrateegia ümarlaud Tallinn, 1. veebruar 2011

2. Õppeprotsessi ekspertgrupi liikmed • Margit Sutrop • Ain Tõnisson • Viive-Riina Ruus • Jüri Ginter • Tiiu Kuurme • Tiia Lister • Aime Punga • Olga Schihalejev • Nelli Jung • Mailis Ostra-üliõpilaste esindaja • Edgar Rootalu-õpilaste esindaja

3. Hariduse eesmärgid • Haridus kujundab ja kannab edasi neid väärtushoiakuid, mis on isikliku õnneliku elu kui kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule, arendades ühiskonna inimvara. • Hariduse isiksuslikuks eesmärgiks on aidata inimesel luua ühendus maailmaga, leida enda võimetele vastav tegevusala, valmistuda täitma hästi oma eri rolle - tööl, avalikus elus, perekonnas. Haridus kasvatab isiksuse autonoomiat ja toetab tema sotsialiseerumist ühiskonda.

4. Haridus kui instrumentaalne väärtus • Eesti inimesed väärtustavad haridust kõrgelt, aga selles nähakse pigem vahendit sotsiaalse staatuse ja kõrgema sissetuleku saavutamiseks kui iseväärtust. • Hariduse eesmärke mõistetakse liiga kitsalt ja orienteerutakse välise hindaja ootustele, õpilase isiksuse arengu toetamist ja väärtuskasvatust ei tähtsustata piisavalt.

5. Vanemate väärtused (laste arvates) J. Hämäläinen, I. Kraav, A. Bizaeva, 2002 Eestlaste kasvatusväärtused • Vastutustunne • Hea õppeedukus • Head kombed, käitumine • Ausus • Puhtus, hügieen • Laialdased teadmised • Töökus • Õiglus teiste inimeste suhtes • Sõprus • Raha kasutamise oskus • Lugupidamine teiste inimeste suhtes • Hea ja halva vahel vahetegemine • Kord, oskus aega kasutada • Elu nautimine

6. V-R Ruus,V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E.-S., Veisson, A.(2007) • õppetööülejõukäivkoormus: 70%; • õpilastekroonilineväsimus: 67% • õpilastetervistkahjustavkäitumine: 25% lohutus alkoholist, 22% suitsetab, narkootikumidetarbimine 3% õpilastest; alkoholitarbiminepõhikoolis (23%) • õpilastevastumeelsuskoolisuhtes, igavleminekoolis: 33%eitahakooliskäia,33%koolisigav,46% enamikõpetajaideiõpetahuvitavalt • õpilastekalduvuskasutadavägivalda: 67% on narrinud või kiusanud • õpetajasallimatus/väheneusaldatavusõpilastesilmis: 61% koolis on vähemaltüksõpetaja, kestedaeisalli, 33%koolis pole ühtkiõpetajat, kedausaldada

7. Laste heaolu Euroopa Liiduswww.york.ac.uk/inst/cdw/childEU.pdf Lapsed elavad puuduses (tagant 3. koht), Elamistingimustega probleemid (viimane) Laste suhted vanematega (Eestis kõige enam ühe vanemaga peresid) Suhted kaaslastega (tagant 3. koht) Subjektiivne heaolutunne (tagant 2. koht) Koolimeeldivus (Eestis kõige väiksem) Risk, suremus (tagant 2. koht) Koolivägivald (tagant 2. koht, 47% jah)

8. Eesti kool: medali kaks poolt • Eesti õpilaste väga hea koht PISA uuringutes, aga näitab keskmist taset, osutab sellele, et tagatakse teadmiste hea tase, aga mitte loovus, probleemide lahendamine. • TALISe uuringu järgi on Eesti õpetajate veendumused ühed edumeelsemad ja kaasaegsemad, kuid klassis kasutatavad õpetamispraktikad pigem traditsioonilisemad kui teistes riikides. • Eesti õpetajate rahulolunäitajad on ühed madalaimad maailmas, ka õpetajate eneseusalduse poolest oleme rahvusvahelises võrdluses viimaste hulgas. • Õpetajal jääb vajaka oskustest toimida väärtuskasvatajana, kujundada kaasaegset õpikeskkonda ja toetada õpilase isiksuse arengut.

9. Hariduse ees seisvad väljakutsed • Koolimeeldivuse suurendamine (hindamine, õpimeetodid, orienteeritus tulemustele) • Väärtuskasvatus kõige laiemas mõttes – isiksuse kasvatamine, nii kodus kui koolis (iga isiksuse väärtustamine, tema individuaalsete võimete leidmine). Alusharidus ja põhikool- võtmekohad. • Õpetajakoolitus võtmeküsimus ja koolikultuuri muutmine. Õpetaja pole vaid teadmiste edastaja vaid ka isiksuse kasvataja. Aktiivõppe meetodid, probleemõpe, huvi ja loovuse edendaja. Iga inimese väärtustamine, isiksusele tagasiside andmine. Olulised on koolis valitsevad sotsiaalsed suhted, kooli keskkond.

10. Ekspertgrupi ettepanekud • Hariduse strateegilise juhtimise muutmine • Õppija ja õpetaja muutunud rollid • õppija on õppeprotsessi lähtepunkt • õpetaja kui õppija toetaja • koolikultuur, keskkond kui isiksuse kujundaja • Tugistruktuurid õppijale, õpetajale, koolile • Õppeasutuste ja ühiskonna sidususe parandamine

11. Haridusprotsess

12. Hariduse põhilised regulatsioonid kaasajal • Riik • Turg • Professionaalne (enese)regulatsioon Selgelt on märgata tururegulatsiooni tugevnemist kahe teise arvel, eriti kõrghariduses. Ohustab eesti kultuuri elujõulisust ja võrdõiguslikkust.

13. Haridussüsteemi reguleerivad tegevused • Planeerimine, standardiseerimine kontrollimine, koordineerimine, konkureerimine, nõustamine, hindamine ja edetabelite koostamine, akrediteerimine, tunnustamine, analüüsimine ja reflekteerimine, rahastamine, juhtimine, sertifitseerimine, litsentseerimine, auditeerimine... • Liigselt domineerib hindamine ja edetabelite koostamine, kontrollimine ja konkureerimine, alakasutuses on koordineerimine, analüüsimine ja reflekteerimine, nõustamine ja tunnustamine, nõrk finantside strateegiline juhtimine

14. Ettevõetavad sammudstrateegilisel juhtimisel • üle vaadata riigi ja maakondliku taseme kontrollivas funktsioonis olevate spetsialistide ning toetavas rollis olevate spetsialistide vahekord või vastavad tööprofiilid • suurendada analüütilist potentsiaali • mitmekesistada koolide kohta kogutavat informatsiooni (sh välishindamissüsteemis) ning saavutada võimalus hinnata koolide poolt pakutavat lisaväärtust (vs lõpptulemust). • kirjeldada tingimused välishindamissüsteemile info kasutamiseks, et saavutada uuringuline funktsioon ja vähendada koolide hirmu (nt, et koole ei järjestata, nt, et tasemetööde eest ei panda õpilasele hindeid jne… ) NB! sõnamäng „test“-„uuring“

15. Õppija ja õpetaja muutunud rollid • Õppija on õppeprotsessi lähtepunkt, õpetaja ülesandeks on õppija isiksuse arengu toetamine, õppimise tagasisidestamine • Arvestada tuleks iga õppija eripäraga, väärtustada erinevaid andekustüüpe (kunstilist, praktilist, sotsiaalset, emotsionaalset-empaatilist) • Õppesisude kõrval väärtustada sotsiaalsete oskuste arengut • Kohandada õpetajate ettevalmistus isiksuse tervikliku toetamise ülesandega, anda teadmised ja kogemused vastavatest õppe- ja hindamis-meetoditest, sotsiaalpsühholoogilised teadmised ja oskused, väärtuskasvatuse meetodid.

16. Koolikultuur: keskkond kui isiksuse kujundaja • Õppija iseloom, tema teadmiste, normide ja väärtuste süsteem kujuneb välja keskkonna ja õppija vastastikuses mõjus. • Koolikultuur on õppijate kujunemisprotsessi võtmeteguriks. Kooli igapäeva praktikas aktiivselt toimivad väärtused, normid, füüsiline keskkond, reeglid ja struktuurid kujundavad sealse suhtekliima, juhtimis- ja koostööviisid ning õppetegevuse. • Õppija mõjutab enda kujunemise käigus end ümbritsevat sotsiaalset keskkonda.

17. Tugistruktuurid õppijale, õpetajale, koolile • Välja arendada tugispetsialistide ettevalmistav koolitus, täienduskoolitus, võrgustiku ja meeskonnatöö võimalused, nii et spetsialistid oleks koolide, õpetajate ja õpilaste toetamiseks ettevalmistatud ja motiveeritud. • Anda õpetajatele ettevalmistus tugispetsialistidega koostöö tegemiseks. • Luua spetsiaalne seadusega kehtestatud tugisüsteemide töövorm koolidele (nt oppilashuolto Soomes).

18. Ühiskonna ja hariduse sidusus • Teadvustada, tunnustada ja kasutada haridusvaldkonda ühiskonna arendusprotsessi võtmetegurina ja selle töötajaid ühiskonna arengu eestseisjana. • Toetada mehhanisme, mis soodustavad koostööd ja ühisprojekte haridusasutuste ja teiste sotsiaalsete partnerite vahel (omavalistus, MTÜ-d, ärisektor, mh praktikabaasidena). • Oluline otseselt toetada koolide ja MTÜ-de ja ettevõtete vahel (õpilaste praktikakohad, ekspertide kaasamine õpetamisse, tööalane praktika) ja barjääride eemaldamine taolise koostöö eest (legaalsel tasandil, loomevargus jmt), • Töökoht kui õpikogemus väärtustatud. • Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö innovatiivsuse arendamiseks. • Heade kogemuste jagamine haridusasutuse ja teiste sotsiaalsete partnerite viljakast koostööst.

19. Tänan tähelepanu eest!