Soojuse hindade kujunemine

1. Soojuse hindade kujunemine Märt Ots Konkurentsiamet 17.02.2010

2. Riiklik energeetika strateegia Varustuskindlus Hind Keskkond Eesmärk on pidev energiavarustus vähima keskkonnakoormuse ja mõistliku hinnaga. 2

3. Kuidas köetakse? • 70% küttest on kaugküte. • 30% lokaalne küte: puit, gaas, elekter, õli, soojuspumbad, jm. • Kaugküttes kasutatakse erinevaid kütuseid. • Valdava osa kütuste ja energia hinnad kujunevad vabal turul. • Administratiivselt reguleeritavad: põlevkivi ja elekter. • Kaugkütte hinnad kooskõlastatakse kas Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsusega.

4. Kaugküttes kasutatavad kütused

5. Kaugküte • Soojus moodustab reeglina tarbija kommunaalteenustest kõige suurema osakaalu. • Samas on elektrienergia puhul tegemist kõrgema monopoolsuse sest soojuse puhul on tarbijal võimalik valida. • Kohalikul omavalitsusel on õigus moodustada kaugküttepiirkond, see muudab ka kaugkütte monopoolseks teenuseks. • Igal kaugküttepiirkonnal on eraldi hind. • Suuremate ettevõtete hinnad kooskõlastab Konkurentsiamet, väiksemate ettevõtete hinnad kohalikud omavalitsused. • Kaugkütte peamine eesmärk on kasutada soojuse- ja elektri koostootmist või kütuseid mida ei saa elamu katlamajas kasutada (põlevkivi, turvas, puiduhake, jäätmed, prügi). Gaasil töötava katlamaja kasutamine ei ole otstarbekas. Kui puudub plaan üleminekuks koostootmisele või alternatiivsele kütusele tasuks kaaluda kaugkütte asendamist lokaalse küttega.

6. Soojuse hinnad sõltuvad kasutatavast kütusest • Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe – põlevkivi. • Jõgeva, Põlva, Rapla, jt. – maagaas. • Tallinn, Tartu, Valga, Võru, Viljandi, jt. – puit ja turvas + gaas või vedelkütus. • Tartu, Võru, jt – puit ja turvas. • Hetkeolukord: • Kõige soodsam hind on põlevkivil töötavates kaugküttesüsteemides. • Kõige kallim maagaasi kasutatavates ettevõtetes. • Riigi majanduse seisukohalt on olulised suuremad kaugkütte ettevõtted.

7. Erinevate linnade osakaal

8. Kas energiapoliitikas on tehtud viga? • Miks on soojuse hind nõnda kallis? • Miks on maagaasil nõnda suur osakaal? Miks ei kasutata rohkem kohalikke kütuseid: puitu, turvast, põlevkivi? • Miks on küttearved nõnda suured?

9. Miks on soojuse hind nõnda kallis? • Soojuse hinnas on valdav osa kütuse komponendil, olenemata sellest millist kütust kasutada. • Tallinna soojuse hinnas (75% maagaas) on kütuse komponendi osakaal 63%. • Võrus (90% puit) on kütuse komponent 55%. • Raplas (100% maagaas) on kütuse komponent 73%.

10. Tallinn: hind 788 kr/MWh

11. Rapla: 895 kr/MWh

12. Võru: 680 kr/MWh

13. Kuidas kujunevad erinevate kütuste hinnad • Põlevkivi – administratiivselt reguleeritud, hind tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga. • Maagaas, vedelkütus – vabaturg; sõltub otseselt nafta maailmaturu hinnast. • Puit ja turvas – vabaturg; järgivad nafta maailmaturu hinda. • Reguleeritud on vaid põlevkivi hind ülejäänud kujunevad turutingimustes.

14. Toornafta hind Allikas: www.finanzen.net

15. Kas gaasi asendamine tagab tarbijale soodsama hinna • Riigi poliitika on suunatud kohalike kütuste (turvas ja puit) kasutamisele: • Maagaasi aktsiis 367 kr/tuh m3 • Toetuse skeemid koostootmisele kohalikest kütustest • Tooraine hindade, aktsiakursside ette ennustamine on tänamatu tegevus. • Alates Eesti taasiseseisvumisest kuni 2001. aastani oli odava nafta ajastu. • Maagaasi hind püsis muutumatuna ligi 15. aastat. • Veel 2005 a. lõpus maksis gaas 1 400 kr/tuh m3 2008 a. saavutas tipu 7 000 kr/tuh m3. Tänane hind on 4 200 kr/tuh m3. • Tallinnas oli aastaid soodne maagaasist toodetud soojuse hind.

16. Miks on maagaasil nõnda suur osakaal? Miks ei kasutata rohkem kohalikke kütuseid? • Riikliku regulatsiooni võimalus oleks olnud gaasi ja vedelkütuse hinna kunstlik tõstmine aktsiiside kaudu. • Ka puidu hind on kümnendi jooksul tõusnud ligi 3,5 korda. Aastal 2000 oli puidu hind 70 kr/MWh, 2005 veel 100 kr 2008 a. 250 ning täna langenud 200-le. • Täna on suund kohalikke kütuseid kasutavale tootmisele. Uued koostootmise jaamad Tallinnas, Tartus, Pärnus. Lõpptarbija hind ei pruugi kujuneda küll soodsamaks kuid võrreldes gaasiga stabiilsemaks.

17. Miks on küttearved nõnda suured? • Küttearve võrdub soojuse hind korda tarbitud soojuse kogus. • Hinnanguliselt on Eesti elamutes võimalik energiasääst vähemalt 25%. • See vähendaks küttearvet 25% võrra. • Seega energiasääst on parim võimalus raha säästmiseks.

18. Kokkuvõte • Parim lahendus on energiasääst. • Kas odava kütuse ajastu tuleb tagasi? Võimalik, kuid arenenud riikide poliitika on suunatud energia kokkuhoiule ja keskkonna kaitsmisele. • CO2 emissiooni vähendamine. • Energia ja kütuse aktsiisid, et suunata ettevõtteid odavamatele kütustele ning tasanda hinnakõikumisi • Eestis jääb endiselt kõige odavamaks halupuudega ahju kütmine.

19. Kokkuvõte • Üleminekut alternatiivsele kütteviisile tuleks põhjalikult kaaluda ning pigem investeerida energiasäästu. • Üleminek kaugküttelt lokaalsele gaasiküttele? Riik võib tulevikus gaasile aktsiisi kehtestada. • Soojuspumbad ja elektriküte? Tasuvus sõltub elektri hinnast. Eestis on elektri tootmise hind aastani 2013 administratiivselt reguleeritud. Euroopa tasemel vabaturu hind tähendaks tarbijale 50% hinnatõusu.

20. Tänan tähelepanu eest! www.konkurentsiamet.ee