Põltsamaa ajalooline kujunemine

1. Projekt “Põltsamaa linna ning ümbritsevate valdade baasil koostööpiirkonna loomine täiendavate ühiste avalike teenuste pakkumiseks ja teenuste kvaliteedi tõstmiseks” Ettekanne: Jaan Aiaots, Põltsamaa linn

2. Põltsamaa ajalooline kujunemine Põltsamaa linna ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse, kui Mõhu muinasmaakonnas asuva Põltsamaa ordulinnuse ümber tekkis asula. Alates 1570. aastast oli Põltsamaa Liivimaa kuninga Magnuse residentsiks, Poola ülemvõimu ajal 1582-1621 oli linn staarostkonna keskuseks. 1920. aastal anti Põltsamaale alevi õigused, 1926 sai Põltsamaa linnaks. 1930-ndatel asus linnas ETK veinitehas ja puuviljaaed, rida raua- ja puutööstusi, kolm ajakohast jahu- ja lauatööstust, meierei, suur hulk kauplusi, haigla, apteek, kolm kooli, kaks panka, riigi- ja omavalitsusasutused. 1950-62 oli Põltsamaa rajoonikeskus. Linna omavalitsuslik staatus taastati 1991. aastal.

3. Põltsamaa linn tänapäeval Põltsamaa linn asub Jõgeva maakonnas riikliku tähtsusega Tallinn-Tartu ja regionaalse tähtsusega Võhma-Mustvee maanteede ristumiskohas. Maakonnakeskus Jõgeva linn asub Põltsamaast 30 km kaugusel. Tartu kui Lõuna-Eesti regionaalkeskus asub Põltsamaast 59 km kaugusel. Põltsamaa linnas oli 01.01.2010 seisuga 4 666 elanikku. Põltsamaa linna ümbritseb rõngasvallana Põltsamaa vald. Lähemad vallad on veel Pajusi, Puurmani, Kõo, Kolga-Jaani ja Imavere.Jõgeva linna kõrval on Põltsamaa teine oluline tõmbekeskus maakonnas, mille mõju ulatub ka Viljandi ja Järva maakonda.

4. Koostööprojekt 2009. aasta septembris asusid Põltsamaa linn ning ümbritsevad vallad – Põltsamaa, Pajusi, Puurmani, Kolga-Jaani, Kõo ning Imavere vald ellu viima projekti nimetatud omavalitsuste poolt pakutavate ühiste teenuste arendamiseks ning pakutavate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmiseks. Vajalike uuringute ning analüüside tegemist finantseeritakse 90% ulatuses Norra ja EMP regionaalarengu toetusskeemist, mille peamiseks eesmärgiks ongi tugevdada omavalitsuste haldusvõimekust avalike teenuste arendamisel ja piirkondade arengulahenduste väljatöötamisel.

5. Projekti rahastamine Projekti kogumaksumus on 1 109 018 krooni. Norra ja EMP finantsmehhanismide toetus on 942 665,30 krooni ehk 85% projekti kogumaksumusest. Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald panustavad mõlemad kokku rahaliselt 166 352,70 krooni ehk 15% projekti kogumaksumusest. Pajusi, Puurmani, Kolga-Jaani, Kõo ja Imavere vald osalevad projekti tegevustes, kuid ei panusta projekti rahaliselt.

6. Projekti peamine eesmärk Projekti strateegiline eesmärk on paranenud kohalik elukeskkond, kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine ning teenuste parem kättesaadavus piirkonnas.

7. Projekti konkreetsed eesmärgid Uuringute ja analüüside tulemusel on välja selgitatud Põltsamaa linna kui tõmbekeskuse mõjupiirkond (lähivaldades, sh maakonna piire ületavalt). Uuringute ja analüüside tulemusena on välja selgitatud praegu piirkonnas osutatavate avalike teenuste kättesaadavus. Uuringute tulemusel on välja selgitatud, milliste teenuste järele on täiendav nõudlus. Uuringu tulemusena on välja selgitatud, milliseid täiendavaid teenuseid saab ühiselt pakkuda ja kuidas oleks seda kõige optimaalsem teha.

8. Projekti konkreetsed eesmärgid (2) Uuringute ja analüüside tulemusel selgitatakse välja, milline on kvaliteetse avaliku teenuse osutamiseks vajalik omavalitsuse ning hallatavate asutuste struktuur. Teenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi parandamiseks töötatakse välja optimaalsed lahendused (arengukava). Üldplaneeringute analüüsi tulemusel selgitatakse planeeringute ühtlustamiseks võimalused.

9. Projekti ajakava Projekt algas 1. septembril 2009 ja lõpeb 14. veebruaril 2011. Projekti esimeseks ehk ettevalmistavaks tegevuseks oli Põltsamaa kui tõmbekeskuse ulatuse kaardistamise uuring, mis viidi läbi 2009. aasta oktoobris ja novembris.

10. Projekti tegevused Koostööpiirkonna analüüs Omavalitsuste struktuuri ja hallatavate asutuste juhtimise analüüs. Omavalitsuses vastuvõetud määruste ja kehtivate lepingute analüüs Koostööpiirkonna üldplaneeringute analüüs Koostööpiirkonna ühise arengukava koostamine

11. Projekti tegevused (2) Projekti tutvustava infolehe koostamine ja väljaandmine. Projekti tutvustavad teavitusseminarid.

12. PÕLTSAMAA LINNA KUI TÕMBEKESKUSE MÕJUPIIRKONNA UURING

13. Uuringu eesmärk: Teha kindlaks, kui kaugele ulatub Põltsamaa linna mõjupiirkond ning selle alusel välja töötada ning arendada ühiseid avalikke teenuseid. Uuringu piirkond: Põltsamaa vald, Pajusi vald, Puurmani vald, Kõo vald, Kolga-Jaani vald, Imavere vald, Põltsamaa linn

14. Uuringu toimumise aeg ja viis Uuringus osalevate valdade elanike ja firmade postkastidesse saadeti küsitlusankeedid – kokku 3 551 ankeeti. Paberankeedid olid saadaval ka vallavalitsustes, raamatukogudes, kultuurimajades jm. Täidetud ankeete sai tagastada 26. oktoobrist 1. novembrini 2009 erinevates kohtades asuvatesse kogumiskastidesse, mille nimekiri oli ankeedi tagaküljel. Paberankeete jagati ka Põltsamaa linnas ja vallas asuvatesse ettevõtetesse. Samal ajal toimus ka veebiküsitlus, vastav link oli üleval kõigi uuringus osalevate valdade kodulehekülgedel.

15. Uuringu teemad Uuriti, milliseid järgnevaid teenuseid ümbritsevate valdade elanikud tarbivad Põltsamaa linnas ja miks: Lasteaia-põhikooliteenus Gümnaasiumiteenus Gümnaasiumiteenus tulevikus Tervishoiuteenus (eriarstid ja konsultatsioonid) Kultuuri- ja meelelahutusteenused Äriteenused

16. Uuringu tulemused Kokku saadi uuringu käigus 745 leibkonna vastused, sh 31 elektroonilisel teel. Suurima osakaalu vastanutest moodustasid Põltsamaa valla ja linna elanikud, teiste valdade osakaal jäi 7-9% piiridesse.

17. Lühidalt kokkuvõtteks Kõige suuremat tõmbejõudu omab Põltsamaa linn ümbritsevatele valdadele gümnaasiumiteenuse, äriteenuse ja tervishoiuteenuse pakkujana. Peamiseks tõmbekeskuseks on Põltsamaa linn Põltsamaa vallale ning Pajusi vallale. Keskmise jõuga tõmbekeskusena avaldab Põltsamaa linn mõju Kõo valla elanikele. Nõrka mõju avaldab Põltsamaa linn Puurmani, Imavere ja Kolga-Jaani valla elanikele (suurem on mõju tervishoiu- ja äriteenuste osas).

18. Olemasolevad teenused Põltsamaal • Meditsiin (perearstikekus, hooldushaigla, erialaarstid, kiirabipunkt) • Haridus (gümnaasium, lasteaiad, huvikoolid) • Kultuur (kultuurikeskus, maakonna keskraamatukogu, muuseum) • Kaubandus • Pangad • Riiklikud struktuurid (töötukassa teeninduspunkt, kriminaalhoolduse esindus, päästekeskuse komando, konstaablijaoskond) Edasine tegevus Tõmbekeskuse uuring oli projekti esimeseks etapiks ning selle ülesanne oli kindlaks määrata Põltsamaa linna lähiümbruse valdade seotus linnaga. Järgmiseks sammuks on uuringu tulemusel välja selgitatud koostööpiirkonna analüüs ning ettepanekute esitamine ühiste teenuste arendamiseks, koostööpiirkonna üldplaneeringute analüüs ning projektis osalevate omavalitsuste ühise arengukava koostamine Projekti käigus saadavaid tulemusi võib käsitleda kui olulist ettevalmistavat materjali juhuks, kui osa või ka kõik projekti kaasatud omavalitsused soovivad tulevikus ühineda või tuleb korraldus ühinemiseks riikliku haldusreformi käigus.

19. TÄNAN!