150 likes | 388 Views
Tasakaal ja stereotüübid – 15 aastat Pekingi konverentsist. Soolise võrdõiguslikkuse seadus (jõustunud 2004) Soolise võrdõiguslikkuse osakond Sotsiaalministeeriumis (alates 1996) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (alates 2005).
E N D
Tasakaal ja stereotüübid – 15 aastat Pekingi konverentsist
Soolise võrdõiguslikkuse seadus (jõustunud 2004) Soolise võrdõiguslikkuse osakond Sotsiaalministeeriumis (alates 1996) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (alates 2005)
“Kui tahame end määratleda 21. sajandi demokraatliku Euroopa riigina, siis peame teadlikult tegelema ka soolise võrdõiguslikkuse ja ajas üha muutuvate soorollide teemaga.” Toomas Hendrik Ilves “Ju see /palgavahe/ kõneleb ikka sellest, et meil see saja aasta tagusest ajast pärit soorollide jaotus on veel endiselt ühiskonnas aktsepteeritav. Sellest tulenevalt on ka naiste palk koguni veerandi võrra madalam kui meeste palk. Ega ma seda normaalseks ei pea.” Andrus Ansip
Võrdne kohtlemine värbamisel Kõrvale jäetud naiskandidaadil kõrgem kvalifikatsioon nii hariduse kui töökogemuse osas võrreldes tööle võetud meeskandidaadiga Põhjendus: “Ei kujutanud ette, kuidas on võimalik pidada seda (piisavalt suure koormusega) ametit, ilma et laps kannataks” Võrdne kohtlemine töötingimuste seadmisel Tööandja ei lubanud meestöötajat lapsega arsti juurde minna Põhjendus: “Selleks on lapsel olemas ema” Näited pöördumisest voliniku poole
Peking +15 Euroopa Liit (eesistuja Rootsi koostatud raport) http://www.sweden.gov.se/sb/d/574/a/135875 ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) http://www.unece.org/gender/Beijing15.html
Peking +15 kokkuvõtted • Liikmesriikides poliitikad olemas • EL tasandi õigus olemas • Liikmesriikide hulgas on üksmeel ja tahe edendada naiste tööhõivet ja iseseisvat sissetulekut • Naistevastase vägivalla vastu suunatud poliitikad vajavad parendamist • Pekingi indikaatorite jälgimist on vaja iga-aastaselt jätkata
PLUSSID Naiste esindatus matemaatika, reaalainete ja tehnoloogia erialade lõpetanute hulgas kõrgeim (EE 43%; EU 32%; NL 19%) Tüdrukute ja poiste matemaatika tulemustes erinevus väike (BG +4; EE -1; EU -10; AT -23) Sootundliku statistika nõue suures osas täidetud Kaitse mitmese diskrimineerimise eest Toetus soouuringutele Sotsiaalne ja psühholoogiline nõustamine inimkaubanduse ohvritele ja prostitutsiooni kaasatud naistele varjupaikades “Rohkem naisi poliitikasse” projekt Uurimused naiste (sh naispoliitikute) kuvamisest meedias Eesti naistoimetajate ühendus MIINUSED Eakate naiste vaesusrisk kõrge (CY rohkem kui ½; EE 1/3; HU,PL vähem kui 10%) Üksikvanemate vaesusrisk kõrge (MT 54%; EE 44%; DK 17%) Mitteaktiivsete isikute hulgas sooline lõhe suurim (SE -1%; EE 12%) Erinev pensioniiga naistel ja meestel (EE-le lisaks veel AT, CZ, PL) Tervelt elatud aastate osas sooline erinevus suurim (EE naistel 4 aastat rohkem; BE 0; PT meestel 2 aastat rohkem) Legaalsete abortide arv kõrgeim (1 000 naise kohta EE 26,3; FR 14,5) Hõivatud aja sooline lõhe suurim (naistel pea-aegu 3 tundi pikem) Sooline palgalõhe suurim (EE 30%; EU 17%; IT 4%) Naiste osakaal kasvatus- ja haridusteaduse erialadel kõrgeim (BG 68%; EE 90%) Puuduvad andmed, kui palju naisi on tööturult eemal ja ei otsi tööd perekondlike kohustuste tõttu Eesti võrdluses Euroopa Liiduga
Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2005 Praxis: Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis http://213.184.49.171/www/gpweb_est_gr.nsf/HtmlPages/SVmonitooring_2005/ http://www.siseministeerium.ee/public/VTosalemine2009.pdf Ühiskondlik ja vabatahtlik tegevus
Kodanikuühenduste roll Volinik annab arvamuse diskrimineerimise asetleidmise kohta avalduse esitanud isikule ja vajaduse korral isikule, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist. (VõrdKS § 17 lg 1)
Kodanikuühenduste roll SoVS § 9. Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena (1) Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. (2) Riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. (2 prim) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 pandud kohustuste täitmist planeerides ning neid kohustusi täites konsulteerivad riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused vajaduse korral asjakohaste huvigruppide ning mittetulundusühendustega, kellel on õigustatud huvi aidata võidelda soolise diskrimineerimise vastu, toetamaks võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist.