Sada aastat looduskaitset Tiit Sillaots Keskkonnaministeerium

1. Sada aastat looduskaitset Tiit Sillaots Keskkonnaministeerium

2. 1910 - klassikalise looduskaitse algus Eestis • Vaika linnukaitseala asutati 14. augustil 1910. Vilsandi tuletorni ülevaataja Artur Toomi algatusel sõlmis Riia Loodusuurijate Selts sellekohase lepingu Kihelkonna pastoraadiga.

3. Rootsiküla bioloogiajaam 1909 1906. Botaanik KarlReinhold Kuppfer, ornitoloog Ferdinand Erdman Stoll Riia Loodusuurijate Seltsist ja Tartu Ülikooli botaanikaprofessor Edmund Russow alustasid Saaremaa looduse uurimist eesmärgiga, rajada Lääne-Saaremaale bioloogiajaam. Uurimistöö käigus kohtuti Vilsandi saare tuletorni ülevaataja Artur Toomiga. A. Toom rentis linnukaitse eesmärgil Kihelkonna pastoraadilt Vaika saared 1909. aastal ja asus kohapeal linnukaitseala ideed realiseerima – piirama lindude pesadest munade korjamist.

4. Vaika linnukaitseala Enne Esimest maailmasõda Vaikadel turiste ei käinud. Kolmekümnendatel aastatel kasvas turistide tulv 3000 inimeseni ja saavutas oma lae vahetult enne sõda - 5000 külastajat 1937 aastal avati tuletorni lähedal Turistide Kodu

5. Vilsandi rahvuspark • Praegu jääb esimene linnukaitseala, mis on ühtlasi Baltimaade vanim kaitseala, Vilsandi rahvuspargi koosseisu • Lääne-Eesti rannikumaastiku, merelooduse, väikesaarte ökosüsteemide, taimestiku, merelindude ja Läänemere hüljeste lesilate kaitseks loodud Vilsandi rahvuspark paikneb praegu umbes 160 saarel ja laiul. Rahvuspargi kogupindalast, 23760 hektarist on maismaad ligi üks kolmandik.

6. Looduskaitse maailmas • 1872 – esimene rahvuspark, Yllowstone NP • 1875 – asutati Saksa linnukaitse ühing • 1888 – jõustus Saksa linnukaitseseadus • 1888 - Ernst Rudorff (1840-1916) koduuurija võttis kasutusele mõisted „maastikukaitse“ ja „kodukohakaitse“ • 1904 – valmis Hugo Conwenzil (1855-1922) kes oli Danzigi provintsiaalmuuseumi direktor, ülevaade „Loodusmälestiste kahjustamisest ja ettepanekud nende säilitamiseks“ • 1906 – asutati Preisi Loodusmälestiste Hooldamise riiklik Asutus (dir. H. Conwentz) • 1909 – asutati Rootsis Euroopa esimesed rahvuspargid

7. Looduse säästlik kasutamine • 1297 keelas Taani kuningas Erik Menved VI metsaraie Tallinna lahe neljal saarel • 1664 jõustus Rootsi metsaseadus, mis piiras metsa lageraiet ja nägi ette metsõunapuude ja tammede säilitamist • 1853 asutati Eesti Loodusuurijate Selts • 1859 koostasid K.E. von Baer ja Carl Alexander Schultz Peipsi ja Pihkva järve kalapüügi reguleerimise eeskirja • 1879 pidas Gregor von Helmersen Loodusuurijate Seltsi koosolekul ettekande rändrahnude olukorrast ja nende, kui mandrijää tegevuse tunnistajate kaitsmise vajadusest. Mõisnikel soovitati kanda teadaolevad suured rändrahnud mõisate kaartidele ja mitte ohverdada neid tehniliseks otstarbeks, vaid osutada nende säilitamisega teene teadusele

8. Eesti Vabariigi algusaastad 1918 – kuulutati välja Eesti Vabariik 1920 – Loodusuurijate Seltsis moodustati Eesti loodusmälestiste kaitse ja taime- ning loomageograafia sektsioon. Tartu Ülikooli professori Fedor Bucholtzi (1872-1924) initsiatiivil alustati loodusmälestiste üleriigilist arvelevõtmist. Looduskaitsesektsioon seadis endale eesmärgiks loodusmälestusmärkide arvelevõtmise, uurimise ja kaitse korraldamise. 1923-1930 võeti ajutiste korraldustega kaitse alla 7 ala: Vaika saared ja Vilsandi saare läänepoolne osa, Harilaid Saaremaal, metsareservaat Kastre-Peravallas, Jugapuu kaitseala Hiiumaal, Linnulaht Saaremaal, Pähklisaar Narva lähedal, Abruka saare kaitsemets

9. Eesti Vabariigi algusaastad 1928 – tehti algust looduskaitseseaduse koostamisega, selleks moodustas ELUS komisjoni koosseisus A. Mathiesen, E. Spohr, A. Luha ja G.Vilberg (Vilbaste). 1929 a märtsis esitati eelnõu valitsusasutustele, mis aga lükati tagasi. Selgituseks – tekkivatele kulutustele ei ole riigieelarves katet. 1930 aastatel tehti palju looduskaitselist selgitustööd, ilmusid ajakirjad „Loodus“, „Eesti Loodus“, „Loodusvaatleja“, „Eesti Mets“, „Eesti Looduskaitse“, „Loodushoid ja Turism“. 1931 - G. Vilberg Eesti loodusmälestusmärke. Tartu, 48 lk

10. Eesti esimene looduskaitseseadus 11.12.1935 – kirjutas riigivanem alla looduskaitseseadusele Seaduse eelnõu koostasid prof. Theodor Lippmaa ja Gustav Vilbaste

11. Eesti esimene looduskaitseseadus Looduskaitseseaduse alusel moodustati: Looduskaitse Nõukogu, mille ülesandeks oli looduskaitse üldine juhtimine, kaitsealade moodustamise ettepanekute tegemine, looduskaitseinspektori kandidaatide ettepanekute esitamine jm. (esimees prof. T. Lippmaa)

12. Eesti esimene looduskaitseseadus Looduskaitse tegevuse juhtimine pandi Riigiparkide Valitsuse peale (juhataja mag. P. Päts)

13. Eesti esimene looduskaitseseadus Riigiparkide Valitsuse juurde loodi looduskaitseinspektori ametikoht. Esimese looduskaitseinspektorina asus 1936.a. veebruaris tööle dr. G.Vilbaste. Tema ülesandeks oli kaitsealuste loodusobjektide loendi koostamine, objektide tähistamine ja looduskaitse usaldusmeeste töö korraldamine. 1936.a. alustati Looduskaitse registri pidamist. Registrisse tehti ühtekokku 549 sissekannet.

14. 1938.1. aprillil jõustus loodushoiuseadus. Seadus täienes avalike parkide ja iluväljakute kasutamist korraldavate sätetega. Valitsemisasutus hakkas kandma Loodushoiu ja Turismi Instituudi nime. 1940.a. oli Eestis kaitse all 47 mitmesugust kaitseala, 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu ning rida taime ja loomaliike. Eesti teine looduskaitseseadus

15. Peale Teist maailmasõda Peale sõda ei tegeldud looduskaitsega. 1951 jätkas tööd ELUS-i looduskaitsesektsioon 1955 moodustati ENSV TA juurde Looduskaitse komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E.Kumari

16. Seadus “ENSV looduse kaitsest”; • 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest”; • 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 “Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s”

17. Seadus Eesti NSV looduse kaitsest • Seaduse viis paragrahvi kehtestasid järgmist: • § 1 Riikliku kaitse alla võetakse:- looduskaitsealad; • - alatised või ajutised keelualad; • - loodusmälestusmärgid (looma ja taimeliigid, põlised puud, joad, geoloogilised paljandid, rändrahnud jt.); • - looduse objektid (pargid, puistud, jõed, järved jt.); • § 2 Looduskaitse korraldamiseks moodustada Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures Looduskaitse Valitsus;

18. Seadus Eesti NSV looduse kaitsest • § 3 Eesti NSV Ministrite Nõukogule teha ülesandeks: • - kinnitada Looduskaitse Valitsuse põhimäärus; • - kinnitada looduskaitsealad, alatised ja ajutised keelualad ning loodusmälestusmärkide ja maastiku üksikelementide loetelu; • - tugevdada abinõusid püügikalade, jahilindude ja –loomade tõhusamaks kaitseks ning arvukuse tõstmiseks; • - rakendada abinõusid parkide säilitamiseks ja korrastamiseks, • § 4 Kehtestati, et riikliku kaitse alla võetud looduslike objektide tahtliku rikkumise või hävitamise eest karistatakse vabaduse kaotusega kuni kahe aastani või paranduslike töödega ühest kuust kuni ühe aastani; • § 5 kehtestati, et kahju tekitamine linnades ja asulates paiknevatele puiestikele, istandikele, mis pole arvatud looduskaitse objektide hulka, toob endaga kaasa vastutuse administratiivkorras koos tekitatud kahju kohustusliku hüvitamisega.

19. 11. juuli 1957 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 242 • Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab: • 1. Moodustada ENSV Ministrite Nõukogu juures Looduskaitse Valitsus ning kinnitada Looduskaitse Valitsuse põhimäärus; • 2. Asutada järgmised looduskaitsealad ja keelualad: • 2.1. riiklikud looduskaitsealad (4): - Matsalu Riiklik Looduskaitseala, - Nigula Riiklik Looduskaitseala, - Vaika Riiklik Looduskaitseala, - Viidumäe Riiklik Looduskaitseala, Looduskaitse Valitsuse esimene juhataja oli V. Telling.

20. 2.4. Botaanilised keelualad (4): - Tagamõisa puisniit, - Halliste puisniit, - Koiva puisniit, - Harku dendropark, 2.5. Botaanilis-zooloogilised keelualad (9): - Harilaid; - Virtsu – Laelatu - Puhtu; - Nehatu soo, - Nätsi raba, - Muraka raba, - Looduskaitsekvartal Järvseljal, - Virussaare rabasaar, - Abruka saare salulehtmets, - Mihkli tammik; 2.6. Ornitoloogiline keeluala (1): - Linnulaht. 11. juuli 1957 määrus nr 242 • 2.2. Maastikulised keelualad (11): • - Ahja jõe ürgorg, • - Tilleorg, • - Pirita jõe org, • - Valgejõe org, • - Suur-Munamägi ja Vällamägi, • - Rõuge järvestik, • - Pühajärv, • - Väike-Munamägi ja Tedremägi, • - Neeruti mäed, • - Aegviidu-Nelijärve, • - Saka - Ontika –Toila paekallas; • 2.3. Geoloogiline keeluala (1): • - Kaali meteoriidikraatrid;

21. 11. juuli 1957 määrus nr 242 6.Tööd, mis on seotud looduse ümberkujundamisega ja mis võivad mõjutada maastikke, looduslikke komplekse või üksikobjekte, taimestikku ja loomastikku või looduskaitse all olevaid maa-alasid, tuleb kooskõlastada ENSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega.

22. 5. augusti 1958 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 277 1. Kinnitada Matsalu, Nigula, Vaika ja Viidumäe riiklike looduskaitsealade piirid vastavalt lisadele. 2. Kinnitada Matsalu, Nigula, Vaika ja Viidumäe riiklike looduskaitsealade põhimäärused vastavalt lisale.

23. 6. aprilli 1959 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 119 1. Kinnitada maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste ja ornitoloogiliste keelualade piirid vastavalt lisale. 2. ENSV Ministrite Nõukogu juures asuval Looduskaitse Valitsusel kinnitada punktis 1 nimetatud keelualade kaitse korraldamise eeskirjad. 3. Looduskaitse Valitsusel ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteedel tähistada riikliku kaitse alla võetud keelualad 25. maiks 1959.a. Keelualade kaitse korraldamise eeskirjad kinnitati Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28.aprilli 1959.a. käskkirjaga nr 36.

24. 5. juuni 1959 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 218 “Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis.” 3. Kohustada rajoonide ja linnade TSN täitevkomiteesid võtma oma otsusega kaitse alla kõik rajoonis või linnas kohalikku tähtsust omavad ja kaitset vajavad pargid.

25. kuuekümnendad • 1962 moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus (juhataja H. Teder), kuhu kuulus ka Looduskaitse Valitsus (juhataja H. Luik). • Metsamajandite juurde loodi looduskaitse inspektori ametikohad, kelle tööks oli kaitsealade ja üksikobjektide kaitse korraldamine, looduskaitse selgitustöö tegemine ja järelvalve korraldamine. Lisaks sellele kuulus looduskaitse inspektori töökohustuste hulka ka jahiulukite ja siseveekogude kalavarude kaitse ja kasutamise korraldamine. • 1966 moodustati ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium (minister H. Teder), kuhu kuulus looduskaitseüksusena Looduskaitse Valitsus (juhataja H. Luik). • 1969 asutati Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut (direktor Ü. Erik), mille koosseisus alustas tööd looduskaitse sektor (juhataja A. Örd).

26. kuuekümnendad • Palju tähelepanu pöörati koostööle rajoonide ja linnade TSN täitevkomiteede looduskaitse komisjonidega. • Nende komisjonide toel võetakse looduskaitse alla palju kohaliku tähtsusega loodusobjekte. • Moodustatakse uued maastikukaitsealad: - Tilleorg, - Vooremaa, - Piusa jõe org

27. seitsmekümnendad • Moodustatakse Lahemaa rahvuspark, esimene kompleksne kaitseala Põhja-Eesti maastike, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi kaitseks ning alalhoidliku looduskasutuse korraldamiseks. • Moodustatakse uued maastikukaitsealad: • Hiiumaa laiud, • Kõrvemaa; • Käina lahe linnustikukaitseala

28. seitsmekümnendad • Eesti Metsainstituudis valmis 1976.a. töö “Eesti NSV looduskaitsealuste territooriumite süsteem ning perspektiivsed looduspargid ja kaitsealad” lõpparuanne. • Töö käsitleb 109 perspektiivset kaitseala ning kolme kaitseala laiendamist kogupindalaga 301613 ha. Umbes pool ettepaneku pindalast moodustavad sookaitsealad ja veerandi maastikukaitsealad.

29. kaheksakümnendad • Juba seitsmekümnendatel algas arutelu soode liigse kuivendamise üle; • 1981.a. moodustati 28 sookaitseala kogupindalaga üle 100 000 ha; • 1985.a.moodustati Endla-Oostriku sookaitseala baasil soode ja Pandivere kõrgustiku edelanõlva suurte karstiallikate kaitseks Endla looduskaitseala (7591ha); • 1987 moodustati Kurtna maastikukaitseala (2558 ha), iseloomuliku mõhnastiku ja üle 30 järve kaitseks.

30. kaheksakümnendad • 1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja-Eesti veevaru; • Praegu korraldatakse selle ala kaitset Veeseaduse alusel; • 1988.a. moodustatakse ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (esimees T. Nuudi); • Looduskaitse inspektorite ametikohad viidi üle rajoonide / linnade TSN täitevkomiteedes (maavalitsustes / linnavalisuses) moodustatud looduse- ja keskkonnaküsimustega tegelevasse osakonda / ametisse;

31. üheksakümnendad • 1990.a. alustas tegevust Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala; • Biosfäärikaitseala tegevuse juhtimiseks moodustati kolme rajooni TSN täitevkomiteede juurde vastavad ametikohad; • 23. veebruaril 1990.a. võttis ENSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti looduse kaitse kohta”; • Seoses metsamajandite reorganiseerimisega anti keskkonnaministri 14. jaanuari 1991.a. määrusega nr 5 isikkoosseisuga kaitsealadele juriidilise isiku staatus; • Lahemaa rahvuspargi ja Matsalu looduskaitseala administratsioonidele lisandusid: • Endla, Nigula, Viidumäe, Vilsandi looduskaitseala administratsioon, • Otepää, Hiiumaa laidude, Kõrvemaa maastikukaitseala administratsioon, • Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-zooloogiline kaitseala administratsioon;

32. üheksakümnendad • Keskkonnaministri 22.01.1991.a. käskkirjaga nr 4 kinnitati vastavate kaitsealade administratsioonide põhikirjad; • Keskkonnaministri 08.02.1991.a. käskkirjaga nr 7 moodustati komisjon varaliste vahendite üleandmiseks vastuvõtmiseks;

33. üheksakümnendad • 1993.a. lisandus Eesti kaardile kolm rahvusparki: • Valgeraba, Ördi, Kuresoo ja Kikepera sookaitsealade baasil moodustati Soomaa rahvuspark (36886 ha); • Karula maastikukaitseala baasil moodustati Karula rahvuspark (11043); • Vilsandi looduskaitseala nimetati Vilsandi rahvuspargiks (23 760 ha);

34. üheksakümnendad • 1994.a. moodustati suurte jõeluhtade, metsade ja soode kaitseks Alam-Pedja looduskaitseala (31100 ha); • 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; • Sellele seadusele tuginedes toimus kaitsealade kaitse-eeskirjade uuendamine ja uute alade kaitsekorra väljatöötamine kuni 2004.a. aprillini;

35. üheksakümnendad • Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seadusega (8. detsembril 1999. a) muutus Keskkonnaministeeriumi struktuur; • Maakondades asuvad keskkonnateenistused toodi Keskkonnaministeeriumi struktuuri. • Seoses Keskkonnaministeeriumi haldusala ümberkorraldamisega kinnitatiVabariigi Valitsuse 4. aprilli 2000. a määrusega nr 110 kõigi kaitsealade valitsejaks Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused;

36. kolmanda aastatuhande esimene kümme • Euroopa Liidu looduskaitsedirektiividele vastava Eesti Natura 2000 võrgustiku moodustamiseks käivitus 2000. aastal ulatuslik tegevus riikliku programmi “Eesti Natura 2000” raames aastateks 2000-2007; • 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus, • Matsalu looduskaitseala nimetati Matsalu rahvuspargiks (48610 ha); • Selle seaduse koostamisel arvestati Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivides looduslike liikide ja elupaikade kaitse korraldamisele kehtestatud nõudeid; • Sellesse seadusse on koondatud ka regulatsioonid, mis varem olid kehtestatud Ranna ja kalda kaitse seaduse ning Loomastiku kaitse ja kasutamise seadusega;

37. kolmanda aastatuhande esimene kümme • 01.01.2006.a. alustab tööd kaitsealade administratsioonide baasil moodustatud Riiklik Looduskaitsekeskus; • Riiklikul Looduskaitsekeskusel on Eestis kaheksa regiooni ja keskasutus Tallinnas; • 01.04.2007.a. jõustub Looduskaitseseaduse muutmise seadus, millega täpsustatakse tööjaotust kaitsealade valitseja, keskkonnateenistuste ja kaitse korraldaja, Looduskaitsekeskuse vahel;

38. Natura 2000 alade kaitse korraldatakse vastavalt looduskaitseseaduse § 4, kas kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti moodustamisega; Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetel on 31.12.208. seisuga Eestis 948 kaitseala, sealhulgas 548 parki, mille kogupindala on 683 099 ha, millest maismaa pindala 591 029 ha; Hoiualasid on 343 kogupindalaga 746 660 ha, millest maismaa pindala on 113 783 ha, 949 püsielupaika; Kaitsealade ja hoiualade pindala kokku moodustab ligi 18 % Eesti maismaast. kolmanda aastatuhande esimene kümme

39. 01.02.2009 alustas tegevust Riikliku Looduskaitsekeskuse, Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste ja Kiirguskeskuse baasil loodud Keskkonnaamet, mis on kõigi kaitstavate loodusobjektide valitseja. kolmanda aastatuhande esimene kümme

41. Tänan!