1 / 27

MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED

MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED. 3. TUND Kergem on haiguse eest hoiduda kui haigust arstida. Eesti vanasõna. Õppesisu. Oskab kirjeldada, kuidas hoida ära levinumaid nakkus-ja mittenakkushaigusi. Selgitab ja toob näiteid, kuidas haigusi ravitakse meditsiiniliste ja rahvameditsiini vahenditega.

yamin
Download Presentation

MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED 3. TUND Kergem on haiguse eest hoiduda kui haigust arstida. Eesti vanasõna

  2. Õppesisu • Oskab kirjeldada, kuidas hoida ära levinumaid nakkus-ja mittenakkushaigusi. • Selgitab ja toob näiteid, kuidas haigusi ravitakse meditsiiniliste ja rahvameditsiini vahenditega.

  3. Õpitulemused • Selgitab levinumate nakkus- ja mittenakkushaiguste ravimist meditsiiniliste ja rahvameditsiini vahenditega ning toob selle kohta näiteid.

  4. Enamlevinumad nakkushaigused (järg) AIDS Haigestumise esimesed teated maailmas ulatuvad aastasse 1959, kui Kongos suri üks mees tundmatusse haigusesse. Aastaid hiljem tehti kindlaks, et too mees suri HIV- nakkusesse. 1982. aastal hakati haigust nimetama aidsiks.

  5. Aidsi põhjustab HI-viirus (HIV), mis elab inimese organismis, ainult teatud kehavedelikes, nagu veri, sperma, tupevedelik ja rinnapiim. Selleks, et HIV-nakkus leviks, peab üks nendest kehavedelikest sattuma HI-viirusega nakatunud inimeselt terve inimese vereringesse. Kuna HIV-nakkus levib vere kaudu, on näiteks tätoveerimine seotud riskiga.

  6. Peamiselt nakatutakse siiski narkootikume süstides ning sugulisel teel. HI-viirus on nõrk viirus selles mõttes, et väliskeskkonnas hävib ta ruttu. Seetõttu ei levi HIV-nakkus näiteks köhimise, nuuskamise või higistamise kaudu ega ka viiruskandja toidunõudega. http://3.bp.blogspot.com/_cUuIMoP_aeE/SxTThUKro0I/AAAAAAAACAM/FLQ-hjLxcy0/s1600/AIDS.jpg

  7. Kui HI-viiruse kandjal areneb välja aids, ei suuda organism enam haigusega võidelda. Kehas olev viirus on tugevasti kahjustanud immuunsüsteemi ja seetõttu muutuvad teised haigused eluohtlikuks. Paljudel inimestel, kellel on HIV-nakkus, ei ilmne aastate jooksul mingeid haiguse tunnuseid. Mõnedel võivad juba paar nädalat pärast nakatumist tekkida ägedale viirushaigusele iseloomulikud nähud: tõuseb kehatemperatuur, kurk valutab, tekib väsimus : HIV-nakkus tehakse kindlaks veretestiga.

  8. Nakkushaigustest hoidumine • Hoia puhtust. • Väldi gripiperioodil rahvarohkeid üritusi. • Puutudes kokku nakkushaigusega, võta tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud. • Tugevda organismi sportides. • Tugevda organismi õigesti toitudes. • Riietu vastavalt ilmastikule. http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR5dBkQkJwMLWMsL-_FSeGEmXGomiiiHg06xZQjucjIorKdE3Z4

  9. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/uus_gripp/pese_kasi.JPGhttp://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/uus_gripp/pese_kasi.JPG

  10. Mittenakkuslikke haigusi kutsuvad esile • riskitegurid, milleks on ohtlik elukeskkond, vähene kehaline aktiivsus, suitsetamine, liiga varajane ja liigne alkoholitarbimine, vale toitumine, ületöötamine, ebapiisav uni, pärilikud haigused. • eluviis ehk inimese igapäevased ja harjumuseks kujunenud tegevused Riskitegureid arvestades ja eluviisi tervislikumaks muutes on võimalik hoiduda haigestumisest ja pikendada eluiga.

  11. Enamlevinud mittenakkuslikud haigused • VERERINGEELUNDITE HAIGUSED Hõlmavad südame ja aju veresooni. Nende haiguste puhul on häiritud kas südamelihase või aju varustamine verega. Vereringehaigused arenevad pikaajalise ebatervisliku eluviisi tulemusel. Nende haiguste kujunemist soodustavad riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline tegevus, liigne rasvane ja soolane toit, pidev vaimse töö pinge, stress.

  12. Südame ja vereringe tervise heaks tuleb mõõdukalt sportida, olla mittesuitsetaja, toituda mitmekülgselt ning magada piisavalt. http://www.explania.com/en/channels/health/detail/what-is-cholesterol http://mudelid.5dvision.ee/index.htm http://t3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQd4JEhI9mY8-yWkfS5LySz5vIpPI2FsQuKNRirZ1u6JMLUt3BXbA

  13. KASVAJA On haiguslik rakkude kiire paljunemine. Kasvajad jaotatakse hea- ja pahaloomulisteks. Healoomulised kasvajad arenevad aeglaselt ega levi ümbritsevatesse kudedesse. Pahaloomulisi kasvajaid nimetatakse sageli ka vähiks. Pahaloomuline kasvaja areneb kiiresti, tungides naaberkudedesse ja hävitades neid.

  14. Vähi ennetamiseks • on hea olla mittesuitsetaja ja vältida tubakasuitsus viibimist, • on hea olla füüsiliselt aktiivne, • tuleb toituda tervislikult ja regulaarselt, • piirata rasvaste toitude söömist, • süüa kiudaineterikast juur- ja puuvilja ning teraviljatooteid, • hoiduda ülemäärasest päevitamisest ja kasutada päevitamisel kaitsekreeme, • vältida magamatust ja vaimset üleväsimust, • ei tohi täiskasvanud liialdada alkohoolsete jookidega ja lapsed ei tohi neid üldse juua.

  15. http://www.cancer.ee/static/images/pilt_14.jpg http://t2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSL7YBykKhU0bcSeTr22FFH2RyDT-PXq7s8V1tRB0f9fxZJZ8NMBw

  16. (lapseea)SUHKRUTÕBI EHK DIABEET On haigus, mis on tingitud insuliini (ainevahetust reguleeriv hormoon, mis vähendab veresuhkru sisaldust) puudusest organismis. Sellest tulenevalt tõuseb organismis veresuhkru hulk ja seda hakatakse neerude kaudu välja viima. Haigusel on pärilik eelsoodumus. Haiguse teket võivad soodustada ka viirushaigused ja vale toitumine. Haigustunnusteks on tugev janutunne, sage ja rohke joomine ning urineerimine.

  17. Diabeetik, keda tabab haigushoog, vajab kiiresti abi. Abita võib kaduda teadvus ja kujuneda üliraske seisund. Suhkrutõbe põdev laps peaks haigusest teavitama oma sõpru ja selgitama neile, kuidas teda vajadusel abistada.

  18. ÜLITUNDLIKKUS EHK ALLERGIA Selle all mõistetakse organismi reageerimist mingile välisele või organismi sattunud ainele. Aineid, mis allergiat esile kutsuvad, kutsutakse allergeenideks. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid nähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Näiteks heintaimede õietolm võib suvel panna silmad vett jooksma ja muuta silmad valguse suhtes tundlikuks. Allergia omapäraks on see, et väga väike aine hulk võib vallandada väga tugevad nähud. http://www.saninforma.it/immagini/allergpollini.jpg

  19. Enamlevinud allergeenid on: • elamutolm, • õietolm ja toataimed, • toiduained- muna, apelsin, piim jm, • loomade karvad, • nõelavate putukate mürk, • mitmesugused ained- näiteks ravimid, • kodukeemiatooted, • kosmeetikavahendid, • nikkel, mida sisaldavad näiteks ehted. http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRfv6v8ZVmvtOpEFGW25p745IqIa_OYBR3DK1uEYLpM_-izuzm-

  20. Alergeenid http://t2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcTVxlbGioubL6QzfU6dN6OicGvhqujSngLAc9lQzSJSQlq1BPCo

  21. http://t3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSd_LxoJmzJbxnKueqaNoiaUA7UuAJhBejaTPmlwsZQ9oEtvZtfhttp://t3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSd_LxoJmzJbxnKueqaNoiaUA7UuAJhBejaTPmlwsZQ9oEtvZtf http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSXbiwbPHmq6Haa9gTWjyfnA6UG5-CMp9QwIdi1x75hD4AE4xr_3Q http://t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRDia_2FPr2bZ5iPvYRGlzQswMX1hOWbIs3qy-7-PXcidBCvY38 http://t3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcS5iaZYL6sN4PPKIEup-tedF0lK5QPEh-rbAxbzeAPNPXWcUMNB

  22. Ülitundlikkus avaldub enamasti kipitus- ja sügelustundena ninas. Ninast võib tulla vedelat eritist või tursuda limaskest. Seetõttu on hingamine takistatud, iseloomulikud on ka aevastushood. Silmad võivad olla valguskartlikud, esineb pisaravoolu, hõõrumis- ja kipitustunnet, punetust või isegi silmalaugude põletikku. http://t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQZmDKrVUI2fenmt1rdr6pUu1GKQ5UzF2c8SC6P8zH9hf-NYqyk

  23. Inimene, kes teab, milliste ainete suhtes tal on allergia, saab ebameeldiva tunde tekkimist vältida. Selleks tuleb hoiduda neist piirkondadest, kus taimed õitsevad ja vältida vastavate toataimede kasvatamist. Allergikul tuleb loobuda lemmiklooma pidamisest. Toiduallergiaga inimene ei saa süüa allergiat tekitavaid toite. Ka peab allergiline inimene vältima kõiki muid aineid, sealhulgas metallehteid, mida organism ei talu

  24. Allergeeni, mis allergiat põhjustab, pole lihtne välja selgitada. Olulised on siinjuures haige enda ja tema pereliikmete tähelepanekud. Kus, millal, millega kokku puutudes, milliseid toite süües, millisel aastaajal jne allergianähud ilmnevad? Sageli annab selgust alles patsiendi pikemaaegne jälgimine või päevikupidamine. Allergiat diagnoosib arst, kes vajadusel määrab allergeeni väljaselgitamiseks uuringud ja ravimid

  25. Mittenakkuslikest haigustest hoidumine • Spordi mõõdukalt. • Toitu tervislikult. • Hoidu kokkupuutest allergiat tekitavate ainetega. • Väldi viibimist tubakasuitsuses keskkonnas.

  26. KODUNE ÜLESANNE Joonista sagedasemaid allergia tekitajaid. Tee mõttekaart . ALLERGIA TEKITAJAD

  27. KASUTATUD KIRJANDUS • K. Lepik “Tervist, tervis” 5. klassi inimeseõpetuse õpik • K. Lepik “Tervist, tervis” 5. klassi inimeseõpetuse töövihik 3.http://3.bp.blogspot.com/_cUuIMoP_aeE/SxTThUKro0I/AAAAAAAACAM/FLQ-hjLxcy0/s1600/AIDS.jpg 4. http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR5dBkQkJwMLWMsL-_FSeGEmXGomiiiHg06xZQjucjIorKdE3Z4

More Related