1 / 42

Põllu- ja metsamaade turg ning riigimaade müük

Raivo Vallner Peadirektori esimene asetäitja peadirektori ülesannetes Järvakandi 17.10.2014. Põllu- ja metsamaade turg ning riigimaade müük. Maareformi seisust.

idona-leach
Download Presentation

Põllu- ja metsamaade turg ning riigimaade müük

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Raivo Vallner Peadirektori esimene asetäitja peadirektori ülesannetes Järvakandi 17.10.2014 Põllu- ja metsamaade turg ning riigimaade müük

  2. Maareformi seisust 01.10.2014 seisuga on maakatastris registreeritud 645 701 katastriüksust, kogupindalaga 4 165 678 ha, s.o 96 % Eesti territooriumist. Reformimata maad on 177 552 ha ehk 4 % Eesti territooriumist.

  3. Maakatastrisse kantud maa jagunemine (seisuga 01.10.2014)

  4. Maakatastris registreeritud maa jagunemine omandivormi lõikes (seisuga 01.10.2014) Eraomandis 2 506 236 ha Riigiomandis 1 606 575 ha Munitsipaalomandis 38182 ha

  5. Maakatastrisse kantud maa (seisuga 01.10.2014) % maakonna pindalast

  6. Kinnisvara võõrandamistehingud (1) • Maa-amet peab tehingute andmebaasi, milles: • Registreeritud tehinguid alates 1996. aastast; • Hetkel registreeritud kokku ca 620 000 tehingut; • 2013. aastal registreeriti ca 52 000 tehingut; • Tehinguid edastavad notarid elektrooniliselt; • Juurdepääs piiratud (õigus saada väljavõtteid vaid maa hindamise tegevuslitsentsi omavatel isikutel).

  7. Kinnisvara võõrandamistehingud (2) Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas

  8. Tehingud hoonestamata maatulundusmaaga *Ostu-müügitehingud 100% maatulundusmaa sihtotstarbega. Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas

  9. Müüdud haritava maa kogupindala (ha) Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas

  10. Müüdud haritava maa kogupindala (ha) Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas

  11. Müüdud metsamaa kogupindala (ha) Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas

  12. Müüdud metsamaa kogupindala (ha) Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas

  13. Metsa- ja haritava maa ostjad 2014 I p.a Eraõiguslik-juriidiline isik – Eesti Äriregistris registreeritud juriidiline isik, puudub info välisinvestorite osaluse kohta. Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas

  14. Tehingud haritava maaga (1) • 2013.a ostu-müügitehinguid 1 539 kogupindalaga ca 17 500 ha • 2014.a esimesel poolaastal tehinguid 751 kogupindalaga ca 7 500 ha • (haritava maa osa kogupindalast moodustab vähemalt 90%); • 2013.a keskmine hektari hind ca 1 600 €; • 2014.a esimesel poolaastal hektari hind ca 1 900 € (üldjuhul ollakse nõus maksma kuni 4 000 € /ha).

  15. Tehingud haritava maaga (2) Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas

  16. Haritava maa hinnad(3)2014.a esimene poolaasta Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas

  17. Tehingud metsamaaga(1) • Andmed koos kasvava metsaga; • 2013. a ostu-müügi tehinguid 2 625 kogupindalaga ca 23 900 ha; • 2014.a esimesel poolaastal tehinguid 1 530 kogupindalaga 14 500 ha; (metsamaa osa moodustab kogupindalast vähemalt 90%) • 2013.a keskmine metsamaa hektari hind ca 2 300 €; 2014.a esimesel poolaastal hektari hind ca 2 500 €; (parema kvaliteediga metsaga maa eest ollakse nõus maksma ka üle 10 000 €/ha) • Hind sõltub kasvava metsa kvaliteedist ja kvantiteedist.

  18. Tehingud metsamaaga(2) Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas

  19. Metsamaa hinnad(3)2014.a esimene poolaasta Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas

  20. Tehingute statistika • Avalik kinnisvara hinnastatistika päringukeskkond: http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru Päringuid saab teha vabalt valitud piirkonna ja ajavahemiku kohta; • www.maaamet.ee Tegevusvaldkonnad, maade hindamine ja tehingud, kinnisvara tehingute statistika.

  21. Riigimaa müük (1) • Maa-amet korraldab hoonestamata riigimaade müüki enampakkumisel, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium; • Enampakkumisel võivad osaleda kõik isikud, arvestades õigusaktides ettenähtud piiranguid; • Maa-amet on aastatel 2003-2013 võõrandanud kokku 47 775 ha maad kogumaksumusega 128,58 milj eurot.

  22. Riigimaa müük (2) 2013 - 81% müüdud kinnistutest maatulundusmaad

  23. Riigi enampakkumisel müüdud maatulundusmaad Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas

  24. Riigi enampakkumisel 2013.a müüdud maatulundusmaade kõlvikuline jaotus

  25. Riigimaa müük 2014.a(1) • Läbi viidud14 enampakkumist (seisuga 01.10.2014): • kokku oli müügis 665 kinnistut, pakkumised tehti 378 kinnistule; • pakkumisi saanud kinnistutest 73% maatulundus-maad, 20% elamumaad, 7% segasihtotstarbega ja ülejäänud sihtotstarbed; • 378-st kinnistust 144-le tehti 1 pakkumine, 78-le 2 pakkumist ja vähemalt 3 pakkumist tehti 156-le kinnistule;

  26. Riigimaa müük 2014 (2) • pakkumiste arv suurem maatulundusmaadel (haritav maa ja metsamaa), väiksem ehituspotentsiaaliga maadel; • suurim pakkumiste arv maatulundusmaadel ühele kinnistule 12 pakkumist; • maatulundusmaade alghind kerkis enampakkumise tulemusena keskmiselt 45%.

  27. Eelisostuõigus (1) • Piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul; • 2013.a kasutati piirneva metsamaa kinnistu eelisõigust 90 kinnistu puhul; • Kasutajal, kes kasutab õiguslikul alusel haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldavat maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja; • Eelisõigusi kasutatud veidi vähem kui 1/3 müüdud maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistute puhul.

  28. Eelisostuõigus (2) *2014 andmed seisuga 30.09.2014

  29. Võõrandatava riigivara alghinna määramine • Riigivara võib võõrandada üksnes harilikule väärtusele vastava tasu eest. Eseme harilik väärtus tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind); • Aluseks tehingute andmebaasi andmed – analüüsitakse sarnaseid tehinguid; • Vajadusel tellitakse erakorraline hindamine; • Enampakkumise nurjumisel võib riigivara-seaduse järgi alghinda alandada kuni 20%.

  30. Müügistrateegia • Kinnisvaraturg sõltub pakkumisest ja nõudlusest • Suur nõudlus vähe pakkumisi - kõrged hinnad • Väike nõudlus palju pakkumisi - madalad hinnad • Ideaalis tasakaal nõudluse ja pakkumise vahel, kuid see praktiliselt puudub • Müükipanekul arvestame nõudlusega s.t eelistatakse maid, mille järgi on turul nõudlus või mille osas keegi on üles näidanud ostuhuvi; Õige hinna määrab turg!

  31. Keskmised haritava maa ja metsamaa hinnad €/ha Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas

  32. Põllumajanduslike riigimaade rent (1) • Maa-amet korraldab riigi maareservi arvatud põllumajanduslike maade kasutusse andmist (renti); • Rendile antakse selliseid maid, mida on otstarbekas säilitada riigi maareservis riigi edaspidistes huvides: • varem ajutises kasutuses olnud põllumajandusmaad, et tagada nende jätkusuutlik kasutus; • suurepindalalised põllumaad, mille põllumajandusliku kasutuse jätkumise tagamine on oluline; • maad mis asuvad maavaravarudel või perspektiivsete maardlate laienemise aladel; • maad, millel paiknevad olemasolevad või perspektiivsed kaitstavad loodusobjektid; • maad, mis paiknevad kavandatavate strateegiliste rajatiste (nt Rail Balticu trassialternatiivide) koridorides ja nende läheduses.

  33. Põllumajanduslike riigimaade rent (2) • Kasutamiseks andmine toimub avalikul kirjalikul enampakkumisel; • Alghind leitakse viimase aasta jooksul sõlmitud rendilepingute kasutustasude põhjal; • Kuni 2014 sõlmiti rendilepinguid tähtajatult. Alates 2014.a on Maa-amet sõlminud 5-aastase tähtajaga lepinguid; • Kokku on aastatel 2005-2014 sõlmitud 636 rendilepingut, mida haldab Maa-amet; • Lepinguid on lõpetatud 35 korral: • rentnikul on tekkinud võlgnevus; • maa on rentniku tegevuseks ebasobiv; • leping lõpetatakse ettevõtte majanduslikel põhjustel.

  34. Rendilepingud

  35. Eelisõigus maatulundusmaa rendile andmisel *2014 andmed seisuga 30.09.2014 Eelisõigust kinnisasjade rendile saamiseks omavad need isikud, kes kasutasid maa riigi omandisse jätmiseni enam kui poolt kasutamiseks antavast kinnisasjast maa ajutise kasutamise lepingu alusel ning osalesid ise enampakkumisel.

  36. Riigimaa rent 2014.a • Läbi on viidud 5 enampakkumist (seisuga 01.10.2014): • kokku oli enampakkumisel 299 kinnistut, pakkumised tehti 217 kinnistule; • 217 kinnistust 106-le tehti 1 pakkumine, 68-le 2 pakkumist ning 3 ja enam pakkumist 43 kinnistule; • suurim pakkumiste arv ühele kinnistule on 6 pakkumist; • keskmiselt tõusid alghinnad 31%. • Käesoleval aastal toimub veel kaks enampakkumist ca 115 kinnisasja rendile andmiseks, mille osas sõlmitakse tähtajalised lepingud kuni 01.10.2019.

  37. Riigimaa rendi keskmine aastatasu €/ha(ajavahemikus 2013 II p.a - 2014 I p.a sõlmitud lepingud)

  38. Põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine maareformi käigus (1) • Maa RS alusel hakati põllumajandusmaid kasutusvaldusesse andma 1999. aastal; • Esialgu sõlmiti lepinguid kuni 20 aastaks, alates 2003. aastast anti maad kasutusvaldusesse kuni 15 aastaks; • Kasutusvaldajal on: • tähtaja saabudes õigus taotleda lepingu jätkamist; • võimalus kasutusvalduses olev maa välja osta pärast 2 aasta möödumist maa kasutusse saamisest (Maa RS §341 lõige 3) • Väljaostmise menetlusi viivad läbi maavanemad.

  39. Põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine maareformi käigus (2) • Kui maa on vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil, siis see väljaostmisele ei kuulu; • Kui kasutusvaldaja ei soovi enam põllumajandustootjana tegutseda on tal võimalik oma maakasutus lõpetada ning maavanem sõlmib samale maale samadel tingimustel uue kasutusvalduse lepingu ühe isikuga, kes jätkab põllumajanduslikku tootmist ja on kastutusvaldaja sugulane või temaga koos elav abikaasa (Maa RS § 341 lõige 61). Ka uuel maakasutajal on õigus maa väljaostmiseks või kasutusvalduse lepingu pikendamiseks.

  40. Põllumajandusmaa ajutine kasutamine (1) • Reformimata põllumajandusmaad on kuni maareformi läbiviimiseni võimalik anda ajutiseks kasutamiseks; • Maa kasutusse saamiseks tuleb esitada taotlus maavanemale; • Maa ajutise kasutamise leping sõlmitakse arvestusega, et lepingu lõppemise tähtpäev on hiljemalt 31. detsember 2017.a. Leping kehtib kuni tähtpäeva saabumiseni või kuni maareformi läbiviimiseni.

  41. Põllumajandusmaa ajutine kasutamine (2) • Kasutusse saab anda maad, mis: • asub Looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1, 2, 4 või 5  sätestatud kaitstaval loodusobjektil ning sellel asub keskkonnaregistrisse kantud poollooduslik kooslus, mille hooldamise kohustuse näeb ette ala kaitsekord; • asub põllumassiivil, mille kohta on andmed kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

  42. Tänan tähelepanu eest! maaamet@maaamet.ee

More Related